Vaimse tervise mured puudutavad tänapäeval väga paljusid inimesi. Kiire elutempo, pidev pinge, vastutus töö- ja pereelus ning vähene aeg taastumiseks võivad viia olukorrani, kus inimene ei tule enam oma tunnete, mõtete ega igapäevaste raskustega toime. Abi otsimine sellises olukorras ei ole nõrkuse märk, vaid oluline samm enda tervise ja heaolu hoidmisel.
Arvestades patsientide vajadusi, on Narva Haigla sõlminud lepingu spetsialiseeritud kliinikuga ning selle asutaja ja peadirektor, professor ja psühhiaater Eduard Maron, võtab patsiente vastu videovastuvõtu teel. Intervjuud dr Maroniga saab lugeda ajalehes „Narva Haigla“ 2025. aasta augustinumbris.
Teemat jätkab Narva Haigla vaimse tervise õde Jelena Kangas, kes nõustab patsiente täiskasvanute ja laste vaimse tervise kabinetis.
– Jelena, on selge, et psühhiaater on arst, kes paneb diagnoosi, määrab ja korrigeerib ravimeid, väljastab tõendeid, otsuseid ja haiguslehti. Millised on teie pädevused?
– Vaimse tervise õde on õde, kellel on täiendav ettevalmistus vaimse tervise valdkonnas. Viin läbi iseseisvaid õendusvastuvõtte patsientidele, kellel on vaimse tervise probleemid. Pean toetavaid vestlusi, aitan inimestel paremini mõista oma tundeid ja igapäevaseid raskusi, õpetan eneseabitehnikaid, jälgin ravimite regulaarset tarvitamist ning vajadusel suunan patsiendi edasi psühhiaatri või psühholoogi juurde. Eestis töötavad psühhiaater ja vaimse tervise õde sageli ühes meeskonnas: psühhiaater vastutab diagnoosimise ja ravi eest, vaimse tervise õde aga patsiendi regulaarse jälgimise, toetamise ja ennetustöö eest.
– Kas see tähendab, et enne psühhiaatri poole pöördumist võib inimene tulla kõigepealt teie juurde nõustamisele? Võib-olla saab mõne probleemiga hakkama ka ilma ravimiteta?
– Jah, nii see on. Patsiendid alahindavad sageli oma võimet ennast ise toetada ja oma seisundit parandada. Vastuvõtul selgitame koos välja, mis täpselt raskusi põhjustab, hindame inimese seisundit ja arutame võimalikke toetusviise ilma ravimeid määramata. Mõnikord piisab psühholoogilisest abist, eneseregulatsiooni tehnikate õppimisest või elustiili muutmisest. Kui vestluse käigus selgub, et vajalik on psühhiaatri konsultatsioon, aitan suunamisega ja selgitan, kuidas vastuvõtuks valmistuda.
– Milliste probleemidega inimesed kõige sagedamini pöörduvad?
– Täiskasvanud pöörduvad kõige sagedamini ärevuse ja depressiooni tunnustega. See on seotud sellega, et tänapäevane elutempo nõuab inimeselt pidevat aktiivsust ja vastupidavust, kuid sisemised ressursid ei jõua alati taastuda. Järgmine sagedane põhjus on alkoholitarvitamisega seotud probleemid.
Kui rääkida eelkooliealistest lastest, siis pöörduvad vanemad enamasti kasvatusküsimustega, mis puudutavad käitumisraskusi lasteaias ja kodus ning lapse arengu eripärasid.
Nooremas kooliastmes tulevad esile õpi- ja käitumisraskused. Sageli on teemaks keskendumisprobleemid, õppeaine omandamise raskused ja koolikeskkonnaga kohanemine.
Põhikooli keskastmes lisandub sageli suurenenud ärevus. Lapsed hakkavad muretsema hinnete, eakaaslastega suhete ja täiskasvanute ootuste pärast.
Gümnaasiumiastmes ärevus sageli suureneb ning lisanduvad depressiivsed kaebused, näiteks väsimus, motivatsiooni langus ja huvi kadumine tavapäraste tegevuste vastu.
– Miks ei peaks inimesed kartma ega häbenema vaimse tervise kabinetti pöörduda? Mis juhtub, kui probleemid kuhjuvad?
– Vaimse tervise probleemide kuhjumine võib aja jooksul viia tõsiste tagajärgedeni nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Tekib väsimus, apaatia, huvi kadumine elu ja igapäevaste tegevuste vastu. Kogunenud emotsioonid võivad väljenduda tülides, vihapuhangutes, solvumistes või endasse tõmbumises. See mõjutab suhteid lähedaste, kolleegide ja sõpradega.
Sageli tekivad ka une- ja keskendumishäired. Keha reageerib stressile väga otseselt: südametegevus võib kiireneda, vererõhk tõusta ning tekkida pea-, kõhu- ja lihasvalud. Mõnikord ei leitagi füüsilist põhjust, sest probleemi juur peitub emotsionaalses seisundis. Ilma toetuseta võivad ärevus ja masendus muutuda krooniliseks ning vajada juba meditsiinilist ravi. Inimene hakkab vältima suhtlemist, tööd ja õppimist, kaotab motivatsiooni ja usu endasse.
Seetõttu ei tasu abi otsamist edasi lükata. Mida varem inimene tuge saab, seda suurem on võimalus enesetunne taastada ja probleemide süvenemist ennetada.
– Selgitage palun, kuidas kabinetti pöördumine toimub.
– Meie juurde tulevad nii täiskasvanud kui ka lapsed. Lisaks vaimse tervise nõustamisele pakume abi alkoholitarvitamisega seotud häirete ravis ning suitsetamisest loobumise toetamisel.
Alla 18-aastased lapsed tulevad esmakordsele vastuvõtule kindlasti koos vanema või eestkostjaga. Dementsusega patsiente saadavad samuti lähedased.
Kui pöördub inimene, kellel on probleeme alkoholiga, võib vastuvõtule tulla ka tema lähedane, et saada nõu ja soovitusi. Sageli pöörduvad meie poole ka need, kelle lähedastel on vaimse tervise raskused, kuid kes ise ei ole valmis või võimelised abi küsima. Sellisel juhul aitame mõista, kuidas lähedast toetada ja samal ajal säilitada enda emotsionaalne tasakaal.
Vaimse tervise kabinetti ei tasu karta pöörduda, sest see on turvaline ja toetav koht, kus saab rahulikult rääkida oma tunnetest ja raskustest. Oluline on meeles pidada, et vaimne tervis ei taastu iseenesest, kui probleeme lihtsalt eirata.
Narva Haigla vaimse tervise kabinet on avatud igal tööpäeval ning asub praegu aadressil Vestervalli 15, endises linnapolikliinikus, mille uus nimi on tervise- ja heaolukeskus. Vastuvõtule tulekuks ei ole vaja saatekirja. Kui patsient pöördub alkoholi või suitsetamisega seotud küsimustes, ei ole vajalik ka ravikindlustus.
Kabineti telefon on 357 1881. Vastuvõtule saab registreeruda registratuuri telefonil 35 611 44 või iseseisvalt digiregistratuuri kaudu.
Artikli autor: Galina Šustrova