Alates 2025. aasta novembrist on Narva Haigla ja selle ümbruskonna elanikel võimalus pöörduda rindkerekirurgide vastuvõtule otse Narva Haiglasse. Vastuvõttu viivad läbi Tartu Ülikooli Kliinikum rindkerekirurgid, mis võimaldab patsientidel saada rindkerehaiguste (sealhulgas kopsuvähi) konsultatsioone kohapeal, ilma Tartusse sõitmata. Kirurgid tegelevad kopsude, pleura, söögitoru, hingetoru, harknäärme (tüümuse), diafragma ja rindkereseinaga.
Narvas võtavad patsiente vastu dr Bruno Sarana (Tartu Ülikooli Kliinikumi osakonnajuhataja), dr Piret Männik ja dr Indrek Benno.
Dr Bruno Sarana täpsustab, et rindkerekirurgide vastuvõtu avamine Narva Haiglas tähendab eelkõige eriarstiabi paremat kättesaadavust. Sarnase näitena võib tuua Tartu onkoloogide ambulatoorse vastuvõtu Narvas, mis on toiminud juba kolm aastat. Jah, Narvas ja Ida-Virumaal on patsiente, kes vajavad rindkerekirurgi konsultatsiooni, kuid see ei ole seotud ühegi kopsuvähi epideemiaga piirkonnas. Mingit pandeemiat ei ole. Muide, Eestis diagnoositakse igal aastal ligikaudu 900 uut kopsuvähi juhtu. Seetõttu peab rindkerekirurgia olema kõigile elanikele kättesaadav ja arusaadav. „Just sellepärast me siin olemegi,” ütleb Bruno Sarana.
– Kes on teie patsiendid, sealhulgas Narvas?
– Väga erinevad nii vanuse kui ka soo poolest. Toon üldise statistika: kümnest kopsuvähihaigest üheksa on aktiivsed suitsetajad. Meespatsiente on rohkem, kuna nad suitsetavad sagedamini. Kuid kopsuvähki võivad haigestuda ka mittesuitsetajad. Naistel on täheldatud tendentsi, et rinnakasvaja võib olla seotud kopsukasvajaga.
– Kas peamine riskitegur kopsuvähki haigestumiseks on siiski suitsetamine?
– Jah, see on endiselt esikohal. Põhjustena nimetatakse ka keskkonnategureid, kiirgusfooni ja geneetikat. Kuid tahan rõhutada, et kui nimetatud riske on keeruline muuta, siis suitsetamisest loobumine sõltub täielikult inimesest endast.
– Millal tuleks teie kui rindkerekirurgi poole pöörduda? Milliste sümptomite korral?
– Probleem on selles, et kopsuvähil puuduvad sageli pikka aega sümptomid. Kopsudes ei ole valuretseptoreid, seetõttu need ei valuta. Kasvaja võib kasvada väga suureks, ilma et tekiks valu. Sageli avastatakse vähk juhuslikult, näiteks mõne muu haiguse uuringu käigus. Järeldus? Ärge jätke kompuutertomograafiat ja muid uuringuid tegemata. Kui aga esineb köha, nõrkus, kaalulangus või veriköha, tuleb kiiresti arsti poole pöörduda. Kopsuvähk on väga agressiivne haigus.
– Lisaks ravite te ka teisi rindkerehaigusi. Milliseid?
– Söögitoru ja diafragma haigusi, rindkerevigastusi, hingetoru stenoose, kasvajaid ja tsüste, pleurahaigusi ning muid seisundeid – see kõik kuulub meie pädevusse.
– Kelle saatekirjaga patsient teie juurde jõuab?
– Perearsti või mõne teise eriarsti saatekirjaga.
– Teie eriala operatsioone tehakse Tartus. Kui suur osa neist on väheinvasiivsed?
– 80 protsenti meie onkoloogilistest operatsioonidest tehakse minimaalselt invasiivselt – umbes 5-sentimeetrise lõike kaudu. Võrdluseks: Euroopas on selliste operatsioonide osakaal umbes 35 protsenti. Selles valdkonnas on Eesti juhtival positsioonil.
– Milline on paranemise võimalus, kui patsient läbib kompleksravi?
– Kõik sõltub haiguse staadiumist avastamise hetkel. Kui haigus avastatakse varakult, on viie aasta elulemus üle 90 protsendi.
Kõige olulisem, millele tahan tähelepanu juhtida: kuulake oma organismi, ärge ignoreerige halva enesetunde signaale ning pöörduge õigeaegselt perearsti või eriarsti poole. Varajane diagnoosimine suurendab oluliselt eduka ravi võimalusi, ennetab tüsistusi ja aitab säilitada elukvaliteeti.
Tuletame meelde rindkerekirurgide vastuvõtuajad Narva Haiglas.
Spetsialistid: dr Bruno Sarana, dr Piret Männik, dr Indrek Benno.
Graafik (Sarana): 10.03, 07.04, 05.05, 02.06.
Graafik (Männik): 24.03, 19.05.
Graafik (Benno): 23.02, 21.04, 16.06.
Registreerimine: läbi Terviseportaali või Narva Haigla registratuuri telefonil 35 61 144.
Tingimus: vajalik on perearsti või eriarsti saatekiri.
Galina Šustrova,
ajalehe „Narva Haigla” toimetaja