Vigastused on üks levinumaid põhjuseid Narva erakorralise meditsiini osakonda pöördumisel. Kui saabub aastaaeg, mil külmad vahelduvad suladega, siis suureneb järsult libastumisoht. Jää peidab end õhukese veekihi all ja tekib ootamatult jalakäijate ülekäiguradadel, bussipeatustes, ristmikel, nõlvadel ja kurvides. Ja isegi pealtnäha ohututel radadel.
Sellest, kuidas vigastusi vältida ja mis inimesi kõige sagedamini erakorralise meditsiini osakonda toob, räägib kirurg Oleg ZIMA.
– Oleg, mis on esimene asi, mida tuleb meeles pidada, et vältida erakorralise meditsiini osakonda sattumist?
– Eelkõige tuleb ettevaatlik. Väga kergesti võib libiseda või komistada, mille tagajärjeks on kukkumine, valu ja mõnikord luumurd. Kandke mugavaid libisemiskindla tallaga jalanõusid ja ära unustage sooje, pakse riideid, sest need võivad lööki pehmendada. Vaadake jalgade ette, valige kõndimiseks puhastatud teelõigud ja ärge kiirustage. Ja mis peamine, vältige libedal või puhastamata sõiduteel kõndimist.
– Aga kui trauma siiski tekib, kas siis tasub oodata seni, kuni see “iseenesest üle läheb”?
– Mitte mingil juhul. Juba samal päeval tuleb spetsialisti poole pöörduda. Isegi väike vigastus võib ravimata jätmise korral põhjustada tüsistusi. Varajane diagnoosimine on kiire taastumise ja kirurgilise sekkumise vältimise tagatis.
– Kas on olemas mingid numbrid, mis näitavad probleemi ulatust?
– Ainuüksi talveperioodil, 1. novembrist kuni 28. veebruarini, võtsime me vastu 1952 patsienti erinevate traumadega. Neist 974 juhtumit olid seotud õues kukkumisega ilmastikutingimuste tõttu. Terve 2024. aasta jooksul pöördus EMO traumapunkti 7317 inimest. Juhtumite vanuseline jaotus on järgmine:
- alla 2-aastased – 102,
- 2-18-aastased – 1678,
- 18-65-aastased – 3807,
- üle 65-aastased – 1730.
Peamine riskirühm on aktiivsed keskealised inimesed.
– Millised on kõige levinumad vigastused?
– Väikeste laste puhul on need kukkumised kodus: voodist, diivanilt või kokkupõrkel mööbliga. Vanemad lapsed ja teismelised saavad sagedamini vigastada treeningutel, mänguväljakutel ning sõites rula, tõukeratta, elektritõukeratta ja jalgrattaga. Täiskasvanute puhul on need eelkõige olmevigastused remonditööde ajal ning samuti kukkumised liikumisel. Ja eakate puhul on kukkumised kõige sagedamini tingitud kiilasjääst või tasakaaluhäiretest.
– Te mainisite tõuke– ja jalgrattaid. Kas need on tõesti enamlevinud pöördumiste põhjus?
– Jah, nendega saadud traumad on väga levinud. Igas vanuses inimesed saavad vigastada rula, tõukeratta, elektritõukeratta, jalgratta või mopeediga sõites. Ja kahjuks ei kanna nad enamasti kiivrit ega kaitsevahendeid, näiteks põlve– ja küünarnukikaitseid. Paljud ei arvesta ilmastikuoludega, eriti libedate pindadega, ja mõned juhivad neid sõidukeid isegi joobes olles. Tahan rõhutada: kiiver võib sõna otseses mõttes elu päästa.
Kukkumise korral isegi väikesel kiirusel 10–15 km/h, võib peaga vastu kõnniteed kukkudes saada raske ajukahjustuse. Oleme korduvalt näinud palju patsiente, keda kiiver on päästnud tõsistest tagajärgedest.
– Mida te sooviksite Narva elanikele talve eelõhtul?
– Olge ettevaatlik, ärge kiirustage ja riietuge vastavalt ilmale. Ja kui sõidate jalgratta või tõukerattaga, siis kandke alati kiivrit. See pole lihtsalt aksessuaar, see on teie elupäästja. Hoolitsege enda ja oma lähedaste eest! Vahel võib üks samm libedal kõnniteel või üks sõit ilma kiivrita kogu elu pea peale pöörata.