Koroonaviiruse leviku riskide maandamisele suunatud vaktsineerimine jätkub kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Vaktsiini said juba paljud meedikud ja tervishoiutöötajad ning elanikkonna kõige haavatavam sihtrühm s.o hooldekodude elanikud. Üks osa Narva haigla töötajaid on vaktsineeritud COVID-19 vastu ning aegapidi jõuab järg ka ülejäänud töötajateni. Esitasime neli küsimust viiele Narva haigla töötajale, kes said vaktsiini. Need küsimused on: Kust saite informatsiooni vaktsineerimise kohta? Miks otsustasite end vaktsineerida? Kuidas läks vaktsineerimine? Kas on tekkinud kõrvaltoimed? Ja lõpuks pöördumine nende poole, kes kahtlevad kas vaktsineerida või mitte.
Praktiliselt kõik vastasid, et vaktsineerimise kohta informatsiooni allikaks oli töökoht, kuna haiglas infot jagasid spetsialistid ja asjahuvilisel oli võimalus saada vastused kõikidele küsimustele. Lisaks mainisid meedikud, et lugesid Eesti immunoloogia ja geneetika teadurite ja seal hulgas ka Tartu Ülikooli geneetiku Natalja Pervjakova publikatsioone, kus väga põhjalikult räägitakse keerulisest asjast lihtsate sõnadega, s.o vaktsiinide väljatöötamisest, nende toimemehhanismist ja erinevustest ning mis hajutavad vaktsineerimisega seotud müüte.
Sergei Tšetša, kiirabi õendusbrigaadi juht
Alati lasen end vaktsineerida, mul on selline töö. Üldse arvan, et vaktsiinid on see, mis peab olema tehtud eelkõige enese ja oma pere kaitsmise eesmärgil. Minu vaktsineerimiste nimekiri on nii pikk, et võib kedagi ehk ehmatada. Kuid mitte neid, kes saavad aru, et vaktsiin annab parima kaitse viiruse ebameeldivate tagajärgede eest.
Vaktsineerimine läks hästi, avaldusid kerged kõrvaltoimed. Pärast esimest süsti valutas veidi süstekäsi, esines pisut nõrkust. Pärast teist manustamist tajusin väheseid külmavärinaid. Kõik see oli talutav ja ei seganud elada.
Nendele kes kahtlevad kas vaktsineerida end või mitte soovitaksin lugeda rohkem vaktsineerimisest endast, mis on vaktsineerimine ja miks ei ole põhjust seda karta. Lugesin teaduskirjandust, milles räägitakse ka sellest, et koroonaviiruse vaktsiinil puuduvad mingid eripärased kõrvaltoimed, vaid kõrvalnähud on samad nagu teistel vaktsiinidel. Ma ei kutsu üles midagi pimesi uskuma, aga usaldusväärsetest allikatest teabe saamine tuleb igati kasuks.
Roman Valuiskihh, kiirabitehnik
Otsustasin end vaktsineerida sest oht nakatuda töökohas on kõrge, arvestades, et töötan kiirabis ja päästeteenistuses on see oht veelgi kõrgem. Minu pere ja lähedased ootavad mind kodus, mina ei taha neid ohtu seada. Vaktsineerimine läks hästi, möödus juba kaks nädalat, muudatusi organismis ei esine, elan tavalist elu.
Paljud sõbrad ja tuttavad küsisid, et kuidas ma end tunnen pärast vaktsineerimist. Meelsasti jagan oma kogemusi, jutustan mis ja kuidas, ja kust sain vaktsiini, millised olid kõrvalnähud, samuti püüan teada saada kas on minuga suhtlevatel inimestel tahtmist end vaktsineerida ja kui ei ole, siis mis põhjusel. Olen arvamusel, et vaatamata sellele, et jääb kõrvaltoimete esinemise võimalus ja Pfizer on uus vaktsiini tüüp ning vaatamata müütidele, mida mõned isikud levitavad, käes on paras aeg vaktsineerida.
Praegu ringleb vaktsineerimise kohta palju hirmujutte ka vanemate inimeste seas. Näiteks minu vanaema, kellel on küll mitme kroonilise haiguse tõttu põhjust rahutust tunda, küsis mu käest kas tasub end vaktsineerida. Vaktsiini saamise võimalustest soovitasin uurida perearsti käest, sest parem on haigust ennetada kui võidelda tagajärgedega.
Oksana Rabtsevitš, anesteesia-intensiivraviõde
Nägin, kuidas patsient koroonaviirusesse sureb. See oli õudne vaatepilt isegi minu, reanimatsiooniõe, jaoks. See surm jättis sügava muljet ja hirmutas. Mõneti seepärast võtsin vastu otsuse kindlasti end vaktsineerida, ning tegin seda. See tõbi saab võidetud vaid siis kui enamus meist on vaktsineeritud. Samuti kui tänu vaktsineerimisele on maailmast likvideeritud rõuged, poliomüeliit ja paljud rasked haigused.
Vaktsineerimine läks kergelt nagu paljudel teistelgi, paar päeva tundsin valu käes ja kerget peavalu. Kuna vaktsineerin end gripi vastu kord aastas, on need kõrvalnähud minu jaoks tuttavad ja tavapärased.
Olen veendunud, et tuleb kuulata teadlaste sõnumeid, mitte internetis tühja juttu ajavaid kahtlasi isikuid ning peaks kindlasti kontrollima teabeallikat.
Svetlana Suhhina, kirurgiakliiniku õde
Lähtusin sellest, et me kõik haigestume koroonasse niikuinii, ainult et kas põeme haiguse läbi raskelt või oleme selleks valmis, valmiduse meile aga tagab just vaktsineerimine. Otsustasin, et tahan olla valmis. Ei ole kahtlust, et me kõik, kogu maailm, nakatume ja põeme koroonaviruse läbi. Peame otsustama KUIDAS läbipõdemine kulgeb. Vaktsineerimine garanteerib, et haigus ei kulge nii väga intensiivselt.
Reisimine, lähedastega täisväärtuslik suhtlemine on see õnnelik ja tavapärane elu, mille juurde tahaksid kõik inimesed naasta, elu jätkub, kõik tahavad elada hästi, käia kinos, külastada spaasid, teatreid ja kontserte. Minu vaktsineerimine on minu väike panus koroonapandeemia peatamisele.
Oksana Tikhomirova, naistekliiniku vanemõde
Osalt otsustasin lasta end vaktsineerida näitamaks ümberolijatele, et see ei ole sugugi hirmus. Üldiselt on hirm tähtis tunne, mis hoiab inimesi ohu eest. Kahju on vaid, et mõned inimesed asjata kardavad vaktsiini rohkem kui koroonaviirust. Viirus on salakaval ning tuleb teha kõike selleks, et vältida nakatumist või elada see üle võimalikult kergelt.
Üheks vaktsineerimise põhjuseks oli soov näidata, et vaatamata vastuolulise info küllusele, ei ole see sugugi nii jube. Aga mis puudutab meid, tervishoiutöötajaid, siis on vaktsineerimine väga tähtis, suhtleme patsientidega, inimestega, kes võivad olla haiged, oleme kokkupuutes vahetult haigetega ning muidugi on loogiline viia läbi immuniseerimine, et maandada lähedaste nakatumise riski.