PERH-i Vaimse Tervise kabineti õde Mare Kant,
lastepsühhiaater dr.Piret Aavik,
IVKH ülemõde Alla Uustalu,
projektijuht Sotsiaalministeeriumist Elis Haan
9. novembril toimus Jõhvi Kultuurimajas pidulik üritus, kus tehti kokkuvõtteid Ida-Virumaa Laste ja alaealiste vaimse tervise keskuse projekti realiseerimise kolmest aastast. Sellised üritused viidi Eestis läbi erinevates kohtades.
Pisut ajaloost. 2011. aastal allkirjastati Eesti Vabariigi ja Norra riigi vahel vastastikuse mõistmise memorandum. See raamdokument nägi ette Norra rahalist toetust erinevates eluvaldkondades Eestis. Eesti sai 11 programmi raames üle 23,5 miljoni euro.
Neist ühe eesmärgiks oli Laste ja alaealiste vaimse tervise keskuste loomine regioonides. Ettevalmistav töö kestis üle aasta ning 3. septembril 2014. aastal avati kabinetid meie maakonnas.
Teatava vahepealse piirjoone tõmbamine kabinettide tegevuses on seotud Norra riigi toetuse lõppemisega projekti kaasrahastamisele. Muuseas olgu öeldud, et põhjanaabrid kavandasid algselt Eestile selles suunas abi osutada ainult esimesed kaks aastat.
Laste ja alaealiste vaimse tervise kabinettide võrk loodi meie maal Norra riigi abiga. Seejuures oli abi nii rahaline kui ka organisatsiooniline. Meil oli regioonides vähe arenenud kompleksne lähenemine laste, alaealiste ja nende vanemate abistamisele seoses vaimse tervise küsimustega.
Meie maakonnas loodi keskus Ida-Virumaa Keskhaigla juures, selle keskuse kabinet aga Narva Haigla juures. Kabinetis töötab kolm spetsialisti: vaimse tervise õde Jelena Kangas, psühholoog Svatlana Karzina ja sotsiaaltöötaja Natalja Lerner. Personal sai vastava eriettevalmistuse. Vajaduse korral konsulteerib lapsi psühhiaater, doktor I. Kalugina.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla spetsialistide meeskond külastab Narvat keskmiselt üks kord kuus. Neil ühistel aruteludel toimub vajaduse korral lastepsühhiaatri vastuvõtt (dr P. Toropov ja dr P. Avik), analüüsitakse patsientide vaimse tervise haiguslugusid, võetakse vastu vajalikke otsuseid, töötatakse välja soovitusi iga konkreetse juhtumi puhul.
Kabineti personal teeb tihedat koostööd niinimetatud partnervõrgus koos sotsiaaltöötajatega, noorsoopolitseiga, koolide ja lasteaedadega, noorsookeskusega ning loomulikult laste ja alaealiste vanemate ja hooldajatega. Võrgutöö oli nimetatud projekti üheks tähtsaks osaks.
Pidulikul kokkuvõtete tegemisel viibisid mõlema kabineti töötajad, mõlema haigla administratsiooni ja projektigrupi esindajad (Narva Haiglat esindas ravijuht Pille Letjuka), kolleegid Tartu Ülikooli Kliinikumist, Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Sotsiaalministeeriumi esindajad, kabinettide partnerid.
Üritusel osalejad esitasid oma ettekannetes vahepealseid kokkuvõtteid tehtud tööst, tänasid partnereid projektis osalemise eest. Projekti kuraatorid avaldasid oma positiivset arvamust regioonis loodud kabinettide kohta, kiitsid personali hea töö eest.
Tänu loodud kabinettidele tekkis Narvas koht, kuhu vanemad võivad pöörduda abi või konsultatsiooni saamiseks, kui ilmnevad probleemid või kartus seoses lapse vaimse tervisega. Vanematel on vaja teada, et lapse probleemid võivad olla mitte ainult vaimsed, vaid ka psühholoogilised. Spetsialistid püüavad selles selgusele jõuda ning aidata nii lapsi kui ka vanemaid.
Esimese tööperioodi jooksul võeti kabinetis vastu üle 400 lapse. Peaaegu 50 neist hospitaliseeriti Tartu Kliinikumi või Tallinna haiglate psühhiaatrilises statsionaaris.
Veel üheks positiivseks asjaoluks on tallinna ja tartu lastepsühhiaatrite kinnitusel see, et neil on Narvas ilmunud partner, kes saab kohapeal võtta osa noore patsiendi seisundi monitooringust pärast statsionaarist väljakirjutamist. Nüüd on ilmunud toetus kodukohas nii patsiendile kui ka vanematele. Rajatakse tagasisidet, arstid saavad teada, milline on dünaamika.
Pärast arvamuste vahetamist veendusid konverentsist osavõtnud veelkord selles, et loodud struktuur on töövõimeline, lastele vajalik, nende vanemate, spetsialistide ja ühiskonna poolt nõutud. Nüüd on üha suurem veendumus, et laps ja tema vanemad ei jää oma probleemiga üksi.
Kabinettide võrgu mehhanism tegutseb edukalt. Alates 1. jaanuarist 2017. aastal peab riik võtma enda peale nende kabinettide rahastamise. Kuidas see edeneb, seda näitab aeg...