- aasta aprillis alustasid pilootprojekti VESTA („Valdkondadeülene Sotsiaal- ja Tervishoiuteenuste Toetus ja Abi”) raames SA Narva Haigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla haiglates tööd kümme tervisejuhti. See on meie maakonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuste süsteemis uus ametikoht, mis on seotud arsti- ja sotsiaalabi korraldamise ja koordineerimisega. Tervisejuhtide töö peamine eesmärk on koordineerida abivajajatele pikaajaliste komplekssete meditsiini- ja sotsiaalteenuste osutamist. Lisaks sellele kuulub nende tööülesannete hulka kommunikatsiooni tagamine tervishoiu- ja sotsiaalasutuste vahel.
Projekti VESTA üksikasjadest rääkisid selle esimesed tervisejuhid Zinaida Kulp, Jekaterina Gorlovitš, Jekaterina Kalinitševa, Sofiia Bernadska, Ljudmila Lashkevich ja projekti Narva piirkonna juht Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidust Mihhail Denissov. Tervisejuht Jekaterina Gorlovitš koordineerib projekti Sillamäel ja Narva-Jõesuus. Teised Narva linna tervisejuhid tegutsevad perearstikeskuses ja Narva Haiglas.
Projekti tekkimise peamised põhjused. Eesti tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem on niivõrd killustunud, et abivajajad, eriti krooniliste haigustega ja erivajadustega inimesed, peavad sageli erinevate asutuste, spetsialistide ja mitut liiki abi (meditsiini-, sotsiaal- ja psühholoogiline) vahel iseseisvalt orienteeruma. Nii oli varem. Nüüd püüab VESTA projekti elluviimine seda olukorda muuta.
Milles seisneb uudsus? Igakülgse abi osutamisel lähtutakse iga abivajaja konkreetsetest vajadustest. See tähendab seda, et tervisejuht aitab koondada kõik vajalikud teenused kokku, et abivajaja saaks täieliku abipaketi, ilma et peaks raiskama energiat bürokraatlikele protseduuridele. See on eriti asjakohane patsiendi haiglast väljakirjutamisel ja pikaajalise koduhoolduse vajaduse korral. Tervisejuhid tagavad ühtse kontaktpunkti ja on ühenduslüliks meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna vahel.
Klientide sihtrühm. Tervisejuhid moodustavad koos perearstidega abivajajatest sihtrühmad, kellega neil tuleb tegeleda. Reeglina kuuluvad nendesse mitme kroonilise haigusega inimesed, kes pöörduvad sageli erakorralise meditsiini osakonda ja/või teevad kiirabile süstemaatiliselt väljakutseid. Teiseks peamiseks kriteeriumiks on lahendamata (vähemalt ühe) sotsiaalprobleemi olemasolu. Näiteks üksi elav inimene, kes ei ole alati võimeline oma kodus keerulist raviskeemi järgima. Teine näide: inimesel on puude määramiseks täielik alus, kuid ta pole seda teadmatuse tõttu seni veel teinud. Samuti ei tea inimesed seda, et neil õigus saada taastusravi ning sageli ei saa nad seadusega ette nähtud sotsiaalteenuseid. Sarnaseid näiteid on lugematu arv.
Kuidas selgitatakse välja VESTA projekti kriteeriumidele vastavad patsiendid? Tervisejuhtidel on olemas hindamisvahend, mille abil nad teevad abivajaduse esmahindamise ja vajadusel nõustavad abi vajavaid patsiente. VESTA projekti sihtrühmadesse aitavad inimesi valida perearst, pereõde, eriarst ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Kohtumiste käigus selgitatakse välja inimeste vajadus ja soov projektis osaleda.
Kuidas see toimib? On üks oluline tingimus – sihtrühma arvatakse inimesed, kes on võimelised koos tervisejuhiga koostatud heaoluplaani iseseisvalt ellu viima. Heaoluplaan on eranditult individuaalne. See sisaldab konkreetse inimese vajadusi ja soove ning soovitusi, kuidas jälgida oma tervist kodustes tingimustes, et inimene ei satuks uuesti haiglasse. Tervisejuht toetab patsienti selles protsessis tervisega seotud otsuste tegemisel ning aitab heaoluplaani abil koduses keskkonnas iseseisvalt toime tulla. Ärgem unustagem ka asja moraalset poolt: abivajajat toetavad tervisejuhid pakuvad talle vajalikku psühholoogilist tuge. Pärast kolmekuulist koostööd ja partnerlust viiakse läbi kordushindamine ning koos inimesega tehakse järeldus, kas teenust on vaja jätkata. Eeldatakse, et inimene hakkab oma tervist iseseisvalt jälgima, kuid ei ole välistatud, et teenust pikendatakse kuni kordushindamiseni, et teha kindlaks, kas inimene suudab oma tervist iseseisvalt jälgida.
Projekti elluviimisega seotud ootused. Abivajajate ja nende lähedaste jaoks võib tervishoiusüsteemis ja sotsiaalsetes struktuurides orienteerumine olla sageli üle jõu käiv. Tervisejuhid võtavad enda kanda inimese vajaduste hindamise ja vajalike teenustega ühenduse loomise, mis teeb abi õigeaegseks ja kättesaadavamaks. Väheneb halduskoormus patsientidele ja nende perekondadele. Õigeaegne sekkumine aitab vältida teenuste dubleerimist meditsiini ja sotsiaalkaitse poolt ning samal ajal tugevdab nende omavahelist koostööd. Seega peaks arstide koormus vähenema.
Mis edasi? VESTA on pilootprojekt, mis kestab 2027. aasta lõpuni. Praegu töötab kokku kümme tervisejuhti, viis Narva piirkonnas ja viis Kohtla-Järve piirkonnas. Kas projektil on pikaajaline perspektiiv? See sõltub kõigi projektis osalejate koostöö tulemuslikkusest. Skeptikuid on palju, kuid projekt alles kogub hoogu ja järelduste tegemiseks on veel vara.
Kus tervisejuhid töötavad?
Sofiia Bernadska – tervisejuht/õde. Tel: 53008565. E-post: sofiia.bernadska@narvahaigla.ee,
SA Narva Haigla, Haigla 7, 2. korrus. Vastuvõtt: E-R 8:00-16:00.
Ljudmila Lashkevich – tervisejuht/sotsiaaltöötaja. Tel: 54410433.
E-post: ljudmila.lashkevich@narvahaigla.ee, SA Narva Haigla, Haigla 7, 2. korrus.
Vastuvõtt: E-R 8:00-16:00.
Zinaida Kulp – tervisejuht/sotsiaaltöötaja. Tel: 53538480.
E-post: zinaida.kulp@narvahaigla.ee, Narva Perearstikeskus (Partisani 5A).
Vastuvõtt: E-R 8:00-16:00.
Jekaterina Kalinitševa – tervisejuht/sotsiaaltöötaja. Tel: 53939156.
E-post: jekaterina.kalinitseva@narvahaigla.ee, Narva Perearstikeskus (Kangelaste 24).
Vastuvõtt: E-R 8:00-16:00.
Jekaterina Gorlovitš – tervisejuht/sotsiaaltöötaja. Tel: 57878534.
E-post: jekaterina.gorlovits@narvahaigla.ee, Perearstide Keskus Neeme (Sillamäe, I. Pavlovi tn. 12A). Vastuvõtt: E-R 8:00-16:00.
Projekti koordineerimine ja rahastamine: projekti viib ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit koostöös Sotsiaalministeeriumiga ning seda rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist. Projekti kogueelarve on 7 miljonit eurot, millest 2 miljonit eurot on riiklik rahastus.
Projektis osalevad Ida-Viru Keskhaigla, Narva Haigla, Järve Tervisemaja, Ahtme Tervisemaja, Narva Perearstikeskus, Sillamäe Tervisekeskus, Tervisekeskus Corrigo ja piirkonna kohalikud omavalitsused.
Projektijuht IVOLi poolt – Olga Pihlak.
Kohtla-Järve piirkonna juht – Sergei Andrejev.
Narva piirkonna juht – Mihhail Denissov.
Galina Šustrova,
ajalehe Narva Haigla toimetaja