Kuidas päästa elu: Narvas on üha rohkem selliseid juhtumeid, kus inimene õnnestub pärast südame seiskumist elustada.
Tänu Narva Haigla, mittetulundusühingu Iga Elu ja SA Narva Linna Arendus koostööle on Narva paigaldatud rekordarv defibrillaatoreid (seadmed seiskunud südame taaskäivitamiseks). Kokku on neid linna erinevates asutustes 60, sealhulgas kolm tänavatel. Lisaks sellele läbis alates 2022. aastast 665 Narva elanikku sihtotstarbeliste projektide raames tasuta koolituse esmaabi andmiseks inimestele, kellel tekkis ootamatu südameseisak.
Kolme eespool mainitud organisatsiooni partnerlus sai alguse pärast seda, kui esmaabi baaskoolituse õpetaja Natalja Metelitsa (praegu Narva haigla ülemõde) tegi MTÜ Iga Elu juhile Aleksei Neprimerovile ettepaneku kirjutada projekt ja saata see toetuse saamiseks ühele Eesti fondidest. Rahastamist põhjendati vajadusega koolitada vabatahtlikke, kelle õilis tegevus on seotud kadunud inimeste otsimisega ja kelle jaoks on esmaabioskused lihtsalt hädavajalikud. Öeldud, tehtud. Esimest ja järgnevat projekti toetas KÜSK (Kodanikuühiskonna Sihtkapital). Kõige suurem projekt viidi ellu 2024. aastal, mil üle 500 Narva elaniku (õpetajad, kultuuritöötajad, tootmistöölised) läbisid esmaabikoolituse õppetsükli. Osaleda soovijatest puudust ei olnud. Positiivsed tulemused ei lasknud end kaua oodata. Viimase kolme aasta jooksul on ajakirjanduses korduvalt kajastatud Narvas esinenud juhtumeid, kus tavalised möödujad taaskäivitasid defibrillaatori abil inimesel ootamatult seiskunud südame ja viisid elustamise läbi kohapeal.
Aleksei Neprimerovi sõnul on just koolituse läbinud isikute osalusel toimunud elupäästvaid juhtumeid palju rohkem kui ametlikus statistikas kajastub. Selle üle ei peeta arvestust, kuid rahvasuus levinud kuuldustel on tõepõhi all. Värsketest näidetest on kõige eredamaks 2024. aasta novembris toimunud vahejuhtum, kui 60-aastane mees kaotas piiripunkti järjekorras oodates teadvuse. Tema kõrval seisnud inimesed alustasid elustamist, olles eelnevalt helistanud numbrile 112. Kuigi kiirabi saabumise hetkeks ei näidanud patsient enam elumärke, oli kõrvalseisjate teostatud kardiopulmonaalne elustamine õige tegevus. See tähendab, et lähedal viibinud möödujad hindasid kannatanu seisundit õigesti ja osutasid talle enne meedikute saabumist esmaabi. Inimese elu päästeti.
„Me püüame selliseid fakte fikseerida,” ütleb Aleksei. - Näiteks oli 2023. aastal Narvas Pähklimäel inimese elustamise juhtum, samal aastal päästeti Tartu Ülikooli Narva kolledžis kannatanu defibrillaatori abil ja veel üks juhtum fikseeriti ühes linna ettevõttes. Ametlik statistika on järgmine: 2022. aastal oli elustamisi 26 protsenti, 2023. aastal – juba 40%. Andmeid kogub ja analüüsib kiirabi. Kuid need arvud ei hõlma üksikjuhtumeid, kus inimestel õnnestus kannatanuid elustada enne meedikute saabumist. Võib-olla tuleks muuta statistiliste andmete esitamise tingimusi, et saaks ülevaate sellest, kuidas on inimeste elustamiseks omandatud oskusi praktikas rakendatud. Muide, meie tihe suhtlus Narva kiirabi töötajatega kinnitab üldist arvamust: inimesi, kes osutavad esmaabi enne meedikute saabumist, on üha rohkem. „Aga kõige olulisem on see“, - märgib Aleksei, „et muutunud on inimeste kultuur ja suhtumine sellistesse dramaatilistesse olukordadesse. Muutunud paremuse poole. Inimestest kõrvalseisjate hulgast saavad elupäästjad. Ja see teeb rõõmu”.
Aleksei Neprimerov arvab, et Narva elanikke, kes soovivad omandada esmaabioskusi, tuleks ka edaspidi tasuta koolitada. Seda enam et linnaelanikud on näidanud üles valmisolekut sellistes koolitusprogrammides aktiivselt osaleda.
Publikatsiooni valmistas ette
Galina Šustrova
