Statistika näitab, et südame- ja veresoonkonnahaigused puudutavad üha sagedamini ka nooremaid inimesi. Nooremas vanuserühmas on südamehaigustega patsientide seas selges ülekaalus mehed.
Kui üldise statistika järgi esineb südame- ja veresoonkonnahaigusi sagedamini naistel, siis 25–39-aastaste vanuserühmas on pilt vastupidine — vähemalt kaks kolmandikku südamehaigustega patsientidest on mehed. Eriti selgelt tuleb see välja kõrgvererõhktõve puhul: noorte kõrgvererõhuga patsientide seas ulatub meeste osakaal peaaegu 75 protsendini.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst ja kardioloog dr Margus Viigimaa rõhutab, et südametervise alus pannakse juba noores eas. Tema sõnul saavad südame- ja veresoonkonnahaigused sageli alguse ajal, mil inimene ei pea end veel riskirühma kuuluvaks. Kuigi infarkt on noortel endiselt pigem harv, tabab see peaaegu alati just mehi.
Samas saab iga inimene oma südametervise heaks ise palju ära teha. Enamik südame- ja veresoonkonnahaigusi on ennetatavad. Selleks on oluline liikuda regulaarselt, hoiduda tubakast, piirata alkoholi tarvitamist, toituda tasakaalustatult ning püüda hoida stressitase kontrolli all.
Tervisekassa ennetusteenuste peaspetsialist Sävelin Siida sõnul on südamekuu eesmärk suunata inimesi oma tervisele tähelepanu pöörama juba enne, kui tekivad esimesed kaebused. Kui inimene teab oma tervisenäitajaid, sealhulgas vererõhku ja kolesteroolitaset, on võimalik riske õigel ajal märgata, arstiga nõu pidada ja teha teadlikumaid valikuid.
Kõrgvererõhktõbi on salakaval haigus, sest see kujuneb sageli märkamatult ega pruugi pikka aega mingeid vaevusi põhjustada. Samal ajal koormab kõrgenenud vererõhk südant ja kahjustab veresooni, suurendades tõsiste tüsistuste riski. Seetõttu on oluline juba teisme- ja noores eas käia regulaarselt perearsti juures, kontrollida vererõhku ja kolesteroolitaset ning mitte lükata eriarsti poole pöördumist edasi, kui selleks on näidustus.
Südame- ja veresoonkonnahaigused Eestis: 2025. aasta andmed
- 347 675 inimest ehk peaaegu iga neljas Eesti elanik sai kõrgvererõhktõvega seotud ravi või ravimiretsepti.
- 376 119 inimest põdes mõnda südame- või veresoonkonnahaigust.
- 13 239 inimesel vanuses 25–39 aastat oli mõni südamehaigus.
- Selles vanuserühmas olid levinuimad diagnoosid kõrgvererõhktõbi, südamekahjustusega kõrgvererõhktõbi ja südamerütmihäired.
- Võrreldes 2023. aastaga on südame- ja veresoonkonnahaigustega patsiente ligi 9000 võrra rohkem.
- Aastatel 2018–2025 registreeriti Eestis 25–39-aastaste seas 255 infarkti ning ligikaudu 93% juhtudest tabas see mehi.
Kui perearst on andnud teile saatekirja kardioloogi vastuvõtule, ootavad Narva Haiglas patsiente kardioloogid dr Olga Averina, dr Nadežda Luther, dr Natalia Vakulina ja dr Jevgeni Ivanov. Vastuvõtule saab registreeruda terviseportaal.ee kaudu või registratuuri telefonil 356 1144.
Juba diagnoositud südamepuudulikkusega patsiente võtab vastu kardioloogiaõde Olga Zernova. Vastuvõtule pääsemiseks on vajalik perearsti või kardioloogi saatekiri. Kardioloogiakabineti kohta saab lähemalt lugeda SIIT
Allikas: Tervisekassa.