INTERVJUU | Narva haigla uuel juhil on põhjust nii muretsemiseks kui ka optimismiks
- 11. Märts 2024 16:52
Üllar Lanno. Foto: Scanpix/Erik Prozes
Made Maria Laas
Narva haigla seisab silmitsi ressursside piiratuse, infotehnoloogilise mahajäämuse, diagnostilise aparatuuri vananemise ja personali puudusega, ütles haigla uus juht Üllar Lanno, kelle sõnul teeb see kõik ta murelikuks, kuid samas on ta optimistlik, et suudab koos tugeva meeskonnaga need probleemid lahendada.
Miks võtsite vastu pakkumise hakata juhtima Narva haiglat?
Otsus hakata juhtima Narva haiglat tuli küll langetada lühikese aja jooksul, aga see oli hoolikalt kaalutud ning põhines mitmetel olulistel asjadel. Olin käinud läbi mitmeid maakonna haiglaid ja pilt haiglate arengutasemetest on väga kirju.
Minu sooviks on panustada tervishoiu valdkonda ja aidata kaasa Narva haigla edasisele arengule ning teenuste parendamisele. Haigla on just välja arendamas oma uut hoonet ja selles faasis saab kasutusele võtta laia rahvusvahelise uue põlvkonna haigla rajamise oskused.
Minu eelnevad rahvusvahelised kogemused ja arusaam tervishoiusüsteemist aitavad mul tegeleda keeruliste olukordadega ja lahendada neid tõhusalt. Narva haigla on tõsine asutus, mis on ravikohaks Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe inimestele, keda on kokku umbes 78 000 inimest. Haiglas töötab ligi 700 inimest ja selle meeskonna juhtimine eeldab kogemust ja häid teadmisi.
Olen pühendunud looma koostööd ja avatud suhtlust kogu personaliga, et koos saavutada paremaid tulemusi. "Müra", mis oli väljakujunenud vastasseisust tippjuhtkonna ja haigla nõukogu vahel, kandus edasi töötajatele, kes valisid oma juhi toetamise poole, mis oli neile arusaadavam. Tegelikult on Narva haigla inimesed pigem tegusad ja töökad ning koostööaltid.
Kokkuvõtteks saan öelda, et otsustasin minna, kuna olen valmis vastutustundlikult ja tõhusalt juhtima Narva haigla meeskonda, et ühiselt viia järgneva dekaadiga haigla uuele tasemele.
Milline on esimeste päevade kogemus?
Terve esimene nädal oli väga töine. Kohtusime nii personalijuhi, kui ka teiste administratsiooni juhtidega. Kõigil päevadel olid arutelud kliiniliste üksuste juhtidega. Nädala keskel toimus arutelu Tartu Ülikooli Kliinikumi Onkoloogia-hematoloogia kliiniku meeskonnaga ja nädala lõpuakordi pani Ida-Tallinna Keskhaigla segakoori naistepäeva kontsert.
Suurema tähelepanu on saanud 2024. aasta eelarve, töökorralduse tundmaõppimine, juhtimisotsuste langetamise mudeli selgeks saamine ja inimeste tundmaõppimine.
Uuel nädalal ootavad ees uued kohtumised kliiniliste üksustega, samuti labori ja haigla apteegi töötajatega ning uue korpuse ehitamise projektijuhiga. See kõik võtab aega ligikaudu kaks nädalat, et tagada organisatsiooni häirimatu tegutsemine. Selle kuu lõpuks on vaja esitada 2023. aasta tegevusaruanne nõukogule, nii et tööd on piisavalt.
Millised on praegu Narva haigla suurimad probleemid?
Narva haigla seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas ressursside piiratus, infotehnoloogiline mahajäämus, diagnostilise aparatuuri vananemine ja personali puudujääk.
Need probleemid mõjutavad nii patsientidele osutatavaid teenuseid, kui ka personali tööõnne, ning see teeb mind murelikuks. Loetelu, mida teha, on pikk ja langetada tuleb õigeid otsuseid.
Minu eesmärk on leida lahendusi nende väljakutsete ületamiseks. Ma pean silmas ühiselt otsustamist, milliste investeeringute pingerida rakendada lähiaastatel ja kuidas tõsta samaaegselt kaasaegse aparatuuri osakaalu, personali koolitamist ja motivatsiooni.
Oluline on luua tugev meeskond, kes töötab koos nende probleemide lahendamise nimel ja keskendub patsientidele parima võimaliku ravi ja hoolduse tagamisele.
Kuigi väljakutsed võivad olla rasked, olen ma optimistlik ja pühendunud sellele, et koos suudame leida ja rakendada jätkusuutlikke lahendusi.
Eelmise juhi ja linnajuhtide vahel oli tüliõunaks raha kasutamine. Millest teie selles osas lähtute?
On mõistetav, et varasema juhi finantsdistsipliin ja rahakasutuse otsused võivad tekitada muret haigla finantsilise olukorra ja juhtimisvabaduse osas. Minu prioriteediks on luua läbipaistev ja vastutustundlik rahakasutuse süsteem, mis tagab haigla finantsilise jätkusuutlikkuse ja vastab kõigile eetilistele standarditele. Olen seda mitmete asutuste juhtimisel juba saavutanud.
Kuna Narva linn on haigla omanik, siis olen valmis töötama koos linnaametnikega ja teiste asjaosalistega, et leida lahendusi ja tagada, et haigla ressursse kasutatakse parimal viisil. Olles kohtunud kõigi nõukogu liikmetega, siis ma olen täiesti kindel, et see ka õnnestub.
Minu juhtimisstrateegia keskendub tõhusale ressursside planeerimisele ja haldamisele ning läbipaistva aruandluse tagamisele, et luua usaldusväärne ja vastutustundlik finantskultuur haiglas, nii nagu see oli nii Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, kui ka Terviseametis.
Mis on haigla tugevus?
Narva haigla omab mitmeid tugevusi, mis aitavad tal täita oma olulist rolli kogukonna tervishoiuteenuse pakkujana. Haigla pakub kõrgetasemelisi meditsiiniteenuseid, mis hõlmavad mitmesuguseid erialasid ja võimaldavad patsientidel saada vajalikku ravi ja hooldust kohapeal.
Haigla personal on pühendunud ja kogenud, pakkudes patsientidele mitte ainult meditsiinilist abi, vaid ka empaatiat ja tuge raskes olukorras. Personal on väga motiveeritud enda täiendamisele teiste Eesti haiglate kolleegide kõrval ja riigikeele õppimisele.
Haiglal on lähiaastateks investeeringud kaasaegsetesse töötingimustesse, meditsiinitehnoloogiasse ja varustusse, mis võimaldab kiiret ja täpset diagnoosimist ning efektiivset ravi.
Lisaks sellele on haiglal tugev sidusus kogukonnaga ning lai tugi ja usaldus kohalikelt elanikelt, mis aitab kaasa haigla jätkusuutlikkusele ja arengule. Omalt poolt saan pakkuda häid tööalaseid kontakte haigla arendamise ja toimimise toetamiseks, olles olnud pikalt riigivalitsemise otsustajate kõrval.
Mis suunas peaks Narva haigla arenema pikemas perspektiivis?
Minu visioon Narva haigla tulevikust hõlmab mitmeid olulisi valdkondi, mis aitavad tagada selle jätkusuutliku arengu ja võime pakkuda kvaliteetset tervishoiuteenust kogukonnale. Tulevikus peaks Narva haigla investeerima uuema põlvkonna meditsiinitehnoloogiasse ja digitaalsetesse lahendustesse, mis võimaldavad paremat diagnoosimist, ravi ja patsientide jälgimist.
On näha, et ennetuse tegevused on jäänud senini tahaplaanile. Oluline on suunata rohkem ressursse tervisedendusse ja ennetavasse meditsiini, et aidata vähendada haiguste esinemist ning parandada kogukonna üldist tervist ja heaolu. Haigla saab seda teha aktiivselt koolitervishoiu kaudu.
Narva haigla peaks jätkama patsiendikeskse lähenemise edendamist, mis hõlmab täpisdiagnostikat, individuaalseid raviplaane, suuremat kaasamist patsientide ja nende perede poolt ning tugevat toetust psühholoogilisele ja sotsiaalsele heaolule.
Väga oluline on edendada meditsiinialast väljaõpet ja teadustööd nii tervishoiu kõrgkkoolide, kui Tartu Ülikooli ja Taltech'iga, luues strateegilisi partnerlusi, mis võimaldab personalil pidevalt täiendada oma teadmisi ja oskusi. Ka Narva haigla saab suhelda rahvusvaheliselt samal tasemel, kui näiteks regionaalhaiglad.