Устав

Kinnitatud Narva Linnavolikogu

18.06.2009 otsusega nr 91

Sihtasutus NARVA HAIGLA PÕHIKIRI

1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED

• 1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus NARVA HAIGLA (edaspidi põhikirja tekstis - sihtasutus).
• 2. Sihtasutuse asukoht on NARVA linn, Eesti Vabariik.
• 3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
• 4. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
• 5. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
• 6. Sihtasutuse dokumentidel peab olema ära näidatud sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood.

• 7. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
• 8. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus.
• 9. Sihtasutuse asutaja on NARVA linn.
• 10. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
• 11. Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
• 12. Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks võib sihtasutus tegeleda majandustegevusega.
• 13. Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
• 14. Sihtasutus võtab endale kohaliku omavalitsuse asutuse NARVA HAIGLA seadustest ja lepingutest tulenevad õigused ning kohustused, s.h. ka tööõigusalased õigused ja kohustused, mis on kehtivad sihtasutuse  mittetulundusühingute ja  sihtasutuste  registrisse  kandmisel

2. PEATÜKK SIHTASUTUSE EESMÄRK

• 15. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada tervishoiuteenuseid, sealhulgas üldarstiabi, eriarstiabi, õendusabi, kiirabi, psühholoogi teenus ja abi, logopeedi teenus, füsioterapeudi teenus, hooldusravi ja rehabilitatstooniteenused ning tervishoiuteenustega seotud sotsiaalteenused, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.
• 16. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
• osutab ambulatoorset ja statsionaarset tervishoiuteenuseid, s.h. üldarstiabi, eriarstiabi, õendusabi, kiirabi, hooldusravi ja rehabilitatsiooniteenused;
• osutab muid teenuseid, s.h. logopeediabi, psühholoogi abi, fösioterapeudiabi ning sotsiaalteenuseid, mis on seotud tervishoiuteenuste osutamisega ja kui nende osutamine ei ole vastuolus seadusega;
• on tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning viib ka ise läbi tervishoiualast koolitust;
• koolitab oma töötajaid, teisi tervishoiutöötajaid, ning saadab oma töötajaid täiendkoolitusele;
• teeb vajadusel ekspertiise;
• töötab välja, täiustab ja aprobeerib uusi diagnostika-ja ravivõtteid;
• aprobeerib uusi ravimeid ja meditsiiniaparatuuri;
• viib läbija osaleb tervishoiualastes uuringutes ning teeb tervishoiualast metoodilist tööd;
• osaleb haiguste ennetamise ja tervise tugevdamise kavades;

10)    teeb koostööd teiste tervishoiuteenuste osutajatega, erialaühendustega ning muude
tervishoiuga tegelevate institutsioonidega;

• tagab osutatavate teenuste kvaliteedi ning vastavuse õigusaktidega esitatavatele nõuetele;
• tagab sihtasutusele kuuluva vara nõuetekohase majandamise;

13)     tagab oma töötajatele tervishoiuteenuste osutamisel vajalike tervisekaitsearste,
töötervishoiu- j a tööohutusalaste tingimuste täitmise;

• osutab meditsiiniotstarbelist transporditeenust;
• korraldab oma raamatupidamist, statistilist ja muud arvestust;
• osutab surnukambri teenuseid;
• osutab garaaži-ja parkimise teenuseid;
• osutab ruumide rendi teenuseid;
• teostab ravimite müüki seadusandlusega lubatud piirides;
• täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse eesmärgi

3. PEATÜKK

  SIHTASUTUSE NÕUKOGU

1. Jagu

      Sihtasutuse nõukogu pädevus

• 17. Nõukogu on sihtasutuse organ, mis kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Sihtasutuse nõukogu teostab oma õigused ja kohustused ainult kollegiaalselt. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda iga nõukogu liige. Vastava nõude esitamisel juhatus edastab nõukogu liikme poolt nõutud aruanded ja teabe nõukogule nõukogu esimesel istungil, mis toimub pärast nõukogu liikme nõude kättesaamisest.

• 18. Sihtasutuse nõukogu:
• kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse aastaeelarve;
• määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikme;
• otsustab tehingu tegemise juhatuse liikme ja isikutega, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks on juhatuse liige, samuti määrab tehingu tingimuste ja selles tehingus sihtasutuse esindaja;

4)    otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikme ja isikutega, kelle esindajaks või
esindusorgani liikmeks on juhatuse liige, ning määrab selles vaidluses sihtasutuse esindaja;

• nõuab vajadusel juhatuselt teabe sihtasutuse tegevuse ja majandusliku seisundi kohta;
• kinnitab majandusaasta aruande;

7)   tutvub vajadusel sihtasutuse dokumentidega, kontrollib raamatupidamise õigsust, vara
olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale;

• määrab sihtasutuse audiitorite arvu ja nimetab audiitori;
• kinnitab nõukogu reglemendi;
• otsustab sihtasutuse ühinemise ja jagunemise;
• täidab muid talle seaduse või käesoleva põhikirjaga pandud ülesandeid.
• 19. Nõukogu otsustab juhatusele nõusoleku andmise tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige järgmiste tehingute tegemiseks:
• osaluse omandamine või lõppemine piiratud vastutusega äriühingus;
• kinnisasja või registrisse kantava vallasasja võõrandamine või asjaõigusega koormamine.
• 20. Sihtasutuse juhatuse ettepanekul võib nõukogu otsustada juhatusele nõusoleku andmise muude tehingute tegemiseks, milleks sihtasutuse juhatuse arvates on vajalik sihtasutuse nõukogu nõusolek.

2. Jagu Sihtasutuse nõukogu liikmed

• 21. Sihtasutuse nõukogu liikmete alammäär on 3 liiget ja ülemmäär on 7 liiget. Nõukogu liikme määrab ja kutsub tagasi, samuti määrab nõukogu liikmele makstava tasu suuruse asutaja Narva Linnavalitsuse kaudu. Nõukogu liige määratakse viieks aastaks.
• 22. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes vastab seaduses kehtestatud nõuetele. Lisaks seaduses sätestatule ei või nõukogu liikmeks olla konkureeriva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, eraõigusliku juriidilisele isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga (edaspidi - Konkureeriv Asutus) seotud asjasthuvitatud isik, kes on konkurendi nõukogu või juhatuse liige või Konkureeriva Asutuse asutaja, liige, osanik, aktsionär, töötaja või nende abikaasa, sugulane juhul, kui Konkureeriv Asutus tegeleb tervishoiuteenuste osutamisega Ida-Virumaal.
• 23. Sihtasutuse nõukogu liikme volitused tekivad alates tema nõukogu liikmeks määramise otsuse jõustumisest.
• 24. Nõukogu liikme volitused lõpevad nõukogu liikme tagasikutsumisel, tagasiastumisel või juhul, kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu tööst on objektiivsetel põhjustel muutunud võimatuks.
• 25. Nõukogu liikme kutsub tagasi asutaja Narva Linnavalitsuse kaudu.
• 26. Nõukogu liige võib omal algatusel tagasi astuda, kui ta teatab sellest kirjalikult nõukogu esimehele ette vähemalt 1 kuu. Nõukogu liikme tagasiastumise teatise annab nõukogu esimees Narva Linnavalitsusele tagasi astunud nõukogu liikme tagasikutsumiseks ja nõukogu uue liikme määramise küsimuse otsustamiseks.
• 27. Nõukogu liikme volitused lõpevad:
• tagasikutsumisel tagasikutsumise otsuse jõustumisest;
• tagasiastumisel 1 kuu möödumisel päevast, mil nõukogu esimees sai nõukogu liikme kirjaliku tagasiastumisteate;
• päevast, mil isiku osavõtt nõukogu tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks.
• 28. Nõukogu liikme volituste lõppemisel nõukogu liikme tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu on asutaja Narva Linnavalitsuse kaudu kohustatud määrama uue nõukogu liikme hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise nõukogu liikme volituste tähtaeg. Nõukogu liikme volituste lõppemisel juhul, mil isiku osavõtt nõukogu tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks, on asutaja Narva Linnavalitsuse kaudu kohustatud uue nõukogu liikme määrama viivitamatult. Asutaja võib, aga ei pea nõukogu liikme asemele uut liiget määrama juhul, kui ka peale nõukogu liikme volituste lõppemist on täidetud käesoleva põhikirja §-s 21 toodud nõue nõukogu liikmete arvu osas.
• 29. Nõukogu liikme võib ametisse määrata või tagasi kutsuda kohus huvitatud isiku nõudel või omal algatusel, kui nõukogu liiget ei ole põhikirjas sätestatud tähtajal ametisse määratud või põhikirjas ettenähtud asjaoludel tagasi kutsutud.

3. Jagu Sihtasutuse nõukogu esimees

• 30. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
• 31. Nõukogu esimehe valimisel peavad nõukogu koosolekul osalema vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. Kvoorumi puudumisel on järgmine nõukogu esimehe valimise koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/2 nõukogu liikmetest.
• 32. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud isik. Kui nõukogu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda vanim nõukogu liige.
• 33. Nõukogu esimehe volitused kehtivad kuni tema tagasikutsumiseni nõukogust. tagasikutsumiseni nõukogu esimehe ametist nõukogu otsusega, omal soovil nõukogu esimehe volitustest loobumiseni või nõukogust tagasiastumiseni.
• 34. Nõukogu esimees:

1) kutsub kokku nõukogu koosoleku, määrab koosoleku toimumise ajaja koha ning päevakorra:

2)   korraldab otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata ja teavitab sellisel viisil
vastuvõetud otsusest:

• juhatab nõukogu koosolekuid ja teeb ettepanekuid nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes otsuste vastuvõtmiseks;
• otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele ja juhatusele kutsuda nõukogu koosolekule:
• määrab nõukogu koosoleku protokollija;
• suhtleb avalikkusega ja avaldab arvamust nõukogu nimel;
• esindab sihtasutust muudel seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud juhtudel.

4. Jagu Sihtasutuse nõukogu koosolek

• 35. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
• 36. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, teavitades nõukogu liikmeid koosoleku toimumisest kirjalikult posti, faksi või elektroonposti teel.
• 37. Korralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt 14 päeva. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt 3 päeva.
• 38. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates märgitakse:
• koosoleku toimumise aeg ja koht;
• koosoleku päevakord;
• muud vajalikud andmed ja asjaolud.
• 39. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, kui seadus või käesolev põhikiri ei näe ette suurema esindatuse nõuet.
• 40. Kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed.
• 41. Nõukogu koosolekut protokollitakse. Nõukogu koosolekut protokollib nõukogu esimehe poolt määratud isik. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija.

5. Jagu Sihtasutuse nõukogu otsus

• 42. Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu koosolekul. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks. Hääletamine on avalik.
• 43. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest, kui käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
• 44. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees nõukogu liikmetele kirjalikult posti, faksi või elektroonposti teel otsuse projekti ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 3 päeva ja pikem kui 7 päeva. Otsuse projektile lisab saatja selgituse projekti kurnaja põhjenduse, miks otsuse vastuvõünine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata.
• 45. Koosolekut kokku kutsumata tehtav nõukogu otsus on vastuvõetud, kui otsuse poolt hääletavad üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks. Hääletamisele pandud otsusesi koos selle sisu ja hääletamistulemustega teatab nõukogu esimees nõukogu liikmetele esimesel nõukogu koosolekul, mis järgneb kirjaliku vastamise tähtpäevale.
• 46. Nõukogu koosolek võib toimuda ka sidevahendite abil. Nõukogu liige, kes osaleb nõukogu koosolekul, mis toimub sidevahendite abil, peab edastama nõukogu esimehele oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Antud juhul vormistavad nõukogu otsuse kirjalikult nõukogu esimees ja tema poolt määratud protokollija. Sidevahendite abil toimunud nõukogu koosoleku protokollile tuleb lisada nõukogu liikmete hääled kirjalikus taasesitaiud vormis. Nõukogu otsus, mis on vastuvõetud sidevahendite abil toimunud nõukogu koosolekul, jõustub vastuvõtmise hetkel, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

4. PEATÜKK

SIHTASUTUSE JUHATUS

1. Jagu Juhatuse pädevus

• 47. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke korraldusi.
• 48. Sihtasutuse juhatus:
• koostab sihtasutuse aastaeelarve ning esitab selle nõukogule kinnitamiseks;
• kinnitab sihtasutuse struktuuri;
• kinnitab sihtasutuse kliinikute ja vajadusel sihtasutuse teiste struktuuriüksuste põhimäärused;
• määrab sihtasutuse kliinikute ja sihtasutuse teiste struktuuriüksuste ning nende allüksuste juhatajad;
• täidab nõukogu seaduslikke korraldusi sihtasutuse juhtimisel;

6)   sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ning küsib käesolevas põhikirjas nimetatud juhtudel
tehingu tegemiseks nõukogu nõusolekut;

• teostab sihtasutuse nimel tööandja Õigusi, kohustusi ja distsiplinaarvõimu sihtasutuse töötajate suhtes;
• esitab nõukogule iga kvartali jooksul ülevaate sihtasutuse eelmise kvartali eelarve täitmisest:
• teatab viivitamata sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse tegevusega seotud olulistest asjaoludest ning annab nõukogu liikmetele vajalikku teavet sihtasutuse juhtimise kohta;
• kinnitab sihtasutuse töösisekorra eeskirjad, raamatupidamise siseeeskirjad ja vajadusel muud eeskirjad;
• korraldab sihtasutuse raamatupidamist;
• jälgib sihtasutuse eelarve täitmist;
• koostab ja allkirjastab sihtasutuse majandusaasta aruande;
• nõuab vajadusel nõukogu koosoleku kokkukutsumist;
• kehtestab töötajate valikukriteeriumid ja palgakorralduse;
• moodustab vajadusel komisjone ja määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded;

17)   suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning sihtasutuse
nimel;

18) täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks või mille täitmine on talle pandud seaduse, käesoleva põhimääruse või nõukogu otsusega.

• 49. Sihtasutuse juhatuse liikmel on Õigus esindada sihtasutust kõikide tehingute tegemisel.
• 50. Juhatuse ja juhatuse liikme kui seadusliku esindaja otsus, korraldus, käskkiri või muu akt jõustub vastuvõtmise hetkel, kui juhatus ei otsusta teisiti.
• 51. Juhatuse liikmel ei ole õigust teha tehingut iseendaga või isikuga, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks ta on, samuti tehingut, mis annaks alust kahtlustada teda korruptsiooniohtlikes suhetes.

2. Jagu Juhatuse liige

• 52. Sihtasutuse juhatus koosneb 1 liikmest. Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt viieks aastaks.
• 53. Nõukogu võib juhatuse liikme oma otsusega tagasi kutsuda ainult mõjuvatel põhjustel, milleks on eelkõige juhatuse liikme kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida. Juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt teenistuslepingule.
• 54. Nõukogu otsustab juhatuse liikmega teenistuslepingu ja muu tehingu tegemise, määrab tehingu tingimused, otsustab Õigus vaidluse pidamise ja määrab selles tehingus või vaidluses sihtasutuse esindaja. Juhatuse liikmega tehingu tingimuste määramine võib toimuda teenistuslepingu projekti kinnitamise viisil nõukogu poolt.
• 55. Juhatuse liige peab olema teovõimeline kõrgharidusega füüsiline isik. Juhatuse liikme elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatuse liige peab ka vastama seaduses kehtestatud nõuetele. Lisaks seaduses sätestatule ei või juhatuse liikmeks olla Konkureeriva Asutusega seotud asjasthuvitatud isik, kes on konkurendi nõukogu või juhatuse liige või on Konkureeriva Asutuse asutaja, liige, osanik, aktsionär, töötaja või nende abikaasa, sugulane juhul, kui Konkureeriv Asutus tegeleb tervishoiuteenuste osutamisega Ida-Virumaal.
• 56. Juhatuse liikme volitused tekivad alates tema juhatuse liikmeks määramise otsuse vastuvõtmisest, kui otsuses endas ei ole ette nähtud teisiti.
• 57. Juhatuse liikme volitused lõpevad juhatuse liikme tagasikutsumisel, tagasiastumisel või juhul, kui juhatuse liikme osavõtt juhatuse tööst on objektiivsetel põhjustel muutunud võimatuks.
• 58. Juhatuse liige võib omal algatusel tagasi astuda, kui ta teatab sellest kirjalikult nõukogu esimehele ette vähemalt 1 kuu. Juhatuse liikme tagasiastumise teatise annab nõukogu esimees sihtasutuse nõukogule tagasi astunud juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja juhatuse uue liikme määramise küsimuse otsustamiseks.
• 59. Juhatuse liikme volitused lõpevad:
• tagasikutsumisel tagasikutsumise otsuse jõustumisest;
• tagasiastumisel 1 kuu möödumisel päevast, mil nõukogu esimees sai juhatuse liikme kirjaliku tagasiastumisteate;
• päevast, mil isiku osavõtt juhatuse tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks.
• 60. Juhatuse liikme volituste lõppemisel juhatuse liikme tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu on sihtasutuse nõukogu kohustatud määrama uue juhatuse liikme hiljemalt päevaks, mil lõpeb juhatuse liikme volituste tähtaeg. Juhatuse liikme volituste lõppemisel juhul, mil isiku osavõtt juhatuse tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks, on sihtasutuse nõukogu kohustatud juhatuse uue liikme määrama viivitamatult.
• 61. Juhatuse liige võib oma kohustuste täitmise panna kolmandale isikule oma ajutise äraoleku ajaks.
• 62. Juhatuse liige võtab osa sihtasutuse nõukogu koosolekutest.

5. PEATÜKK SIHTASUTUSE VARA JA AUDIITOR

• 63. Sihtasutuse asutaja Narva linn annab sihtasutuse omandisse munitsupaalvara, mis oli kohaliku omavalitsuse asutuse "Narva Haigla" kasutuses ja/või valduses.
• 64. Sihtasutuse vara moodustub:
• asutamisotsuse põhjal sihtasutusele üle antud varast;
• tervishoiuteenuste müügist ning tervishoiuteenustega seonduvate teenuste müügist laekuvatest vahenditest;
• vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele muude lepingute täitmisest või muul viisil nende tegevuse käigus;
• sihtotstarbelistest eraldistest riigi-ja omavalitsuste eelarvetest;
• annetustest, toetustest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;
• muudest laekumistest.
• 65. Sihtasutuse vara kasutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus seaduse ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades nõukogu otsustest, käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
• 66. Sihtasutusele üleantava vara võtab üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu juhatus, milles on toodud andmed vara üleandja ja vastuvõtja kohta, vara üleandmise aeg, vara koosseis ja väärtus. Kinnisvara üleandmise korral lisaks loetletud andmetele fikseeritakse ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning vajadus märke tegemiseks kinnistusraamatusse.
• 67. Juhatus hindab üleantavate mitterahaliste vahendite väärtuse ja teeb vajalikud toimingud vara üleminekuks sihtasutuse omandisse ja koostab vajalikud dokumendid. Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid võib kanda sihtasutuse pangakontole või kassasse. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara.
• 68. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles sätestatakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta.
• 69. Sihtasutuse audiitori määrab ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Sihtasutusel võib olla mitu audiitorit. Audiitori määramiseks on vajalik audiitori nõusolek. Audiitoriga sõlmiiaxas lepingus sätestatakse audiitori tagasikutsumise alused, samuti audiitori volituste täpne kestus ja tasustamine. Audiitori võib määrata ühekordseks audiitorkontrolliks või teatud tähtajaks. Kui auditor määratakse teatud tähtajaks, siis audiitori volituste tähtaja määrab sihtasutuse nõukogu.

6. PEATÜKK PÕHIKIRJA MUUTMINE

• 70. Põhikirja muutmise õigus on sihtasutuse asutajal Narva Linnavolikogu kaudu ja seaduses sätestatud tingimustel ka kohtul. Ettepaneku asutajale põhikirja muutmiseks võib teha sihtasutuse juhatus või nõukogu.
• 71. Põhikirja võib muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ja silmas pidades sihtasutuse eesmärki.

7. PEATÜKK ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

• 72. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ja lõpetamine otsustatakse seadusega sätestatud korras.
• 73. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.
• 74. Sihtasutuse jagunemine on lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik sihtasutuse eesmärgi paremaks saavutamiseks.
• 75. Sihtasutuse nime kasutamine sihtasutuse jagunemisel või ühinemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe alusel.
• 76. Sihtasutuse võib lõpetada, kui sihtasutuse eesmärk on saavutatud või selle saavutamine on muutunud võimatuks.
• 77. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse üle asutajale, s.o. Narva linnale, kes kohustub seda kasutama võimalikult vastavalt sihtasutuse eesmärkidele.