Narva Haigla Est Rus
Narva Haigla
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Patsiendile
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Kliinikud/osakonnad
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Kontakt
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Uudised
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
video
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Buklett
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Praktikandile
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Tööpakkumised
 
Narva Haigla
  Uudised
Narva Haigla

Narva Haigla
  Narva Haigla  Hanked
Narva Haigla
  Narva Haigla  Haigla leht
Narva Haigla
  Narva Haigla  Arhiiv
Narva Haigla
  Narva Haigla  Eksperthinnang Karja 6
Narva Haigla
  Narva Haigla  Juurdeehitus
 
  Uudised Prindi
Narva Haigla


 

19. septembril startis meie projekt  SA Narva Haigla poolt „Lapsed päästavad elusid“!

Täna olime Pähklimäe Gümnaasiumis.

Meie ja laste ees seisab palju haaravaid koolitusi, nii teoreetilisi kui ka praktilisi. Esimesel koolitusel õppisime õigesti käsi pesema, kuna Puhtad käed – need on meie tervise pant!!!!  






 

 
 16. mail 2017 toimus Narva haiglas SA Narva Haigla õdede ja hooldusõdede autasustamine,
kes tulid võitjaiks elukutse parimate konkursil 2017. aastal.
Õnnitleme võitjaid!
 
 

 

 Parim õde SA Narva Haigla 2017
 
1. Tatjana Tśetśotkina             -           Erakorralise meditsiini kliinik õde
 
2. Sergei Tśetśa                       -           Erakorralise meditsiini kliiniku kiirabi osakonna    
                                                            brigaadijuht
 
3. Violettea Letitskaja             -           Kirurgiakliiniku õde
 
4. Oksana Tihhomirova           -           Naistekliiniku õde
 
5. Olga Lugjanskene               -           Sisekliiniku õde
 
6. Anastassia Gorśkova           -           Sisekliiniku õde
 
7. Olga Zujeva                         -           Õendusabi osakonna õde
 
8. Jelena Źukova                     -           Labori osakonna  med.laborant
 
 

 Parim hooldusõde SA Narva Haigla 2017
 
1. Marina Lebedeva                -           Erakorralise meditsiini kliiniku hooldusõde
 
2. Jelena Morozova                -            Kirurgiakliiniku hooldusõde
 
3. Tatjana Andrejeva               -           Naistekliiniku hooldusõde
 
4. Jelena Manjahhina               -           Sisekliiniku hooldusõde
 
5. Jelena Jermatśkova              -           Sisekliiniku hooldusõde
 
6. Larissa Savolainen              -           Õendusabi osakonna hooldusõde
 
 
 
 

 

Selle aasta märtsis osales Narva haigla projektis „Tagasi kooli”.

Narva haiglast oli külalisõpetajaks sisekliiniku õde Anastassia Gorškova, kes tutvustas õpilasi õe ametiga.

“Tagasi kooli” on kodanikualgatus, mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd. Koolidesse kutsutakse tunde andma ja kogemusi jagama külalisõpetajaid – tegusaid kodanikke, lapsevanemaid, vilistlasi, üliõpilasi ja kõiki neid, kes soovivad koolielus kaasa lüüa. Külalisõpetajate tunnid vahendavad õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest eluvaldkondadest, aidates kaasa hariduse mitmekesistumisele. Õpetajatele loob “Tagasi kooli” olulist väärtust uue õppekava eesmärkide täitmisel ning koostöövõrgustiku laiendamisel inimestega, kes soovivad anda oma panuse uue põlvkonna arengusse.

“Tagasi kooli” on ellu kutsutud 2007. aastal sihtasutus Noored Kooli poolt.

 

 

 

 

 


Laste vaimse tervise kabinetid tegid kokkuvõtteid

9. novembril toimus Jõhvi Kultuurimajas pidulik üritus, kus tehti kokkuvõtteid Ida-Virumaa Laste ja alaealiste vaimse tervise keskuse projekti realiseerimise kolmest aastast. Sellised üritused viidi Eestis läbi erinevates kohtades.

Pisut ajaloost. 2011. aastal allkirjastati Eesti Vabariigi ja Norra riigi vahel vastastikuse mõistmise memorandum. See raamdokument nägi ette Norra rahalist toetust erinevates eluvaldkondades Eestis. Eesti sai 11 programmi raames üle 23,5 miljoni euro.

Neist ühe eesmärgiks oli Laste ja alaealiste vaimse tervise keskuste loomine regioonides. Ettevalmistav töö kestis üle aasta ning 3. septembril 2014. aastal avati kabinetid meie maakonnas.

Teatava vahepealse piirjoone tõmbamine kabinettide tegevuses on seotud Norra riigi toetuse lõppemisega projekti kaasrahastamisele. Muuseas olgu öeldud, et põhjanaabrid kavandasid algselt Eestile selles suunas abi osutada ainult esimesed kaks aastat.

Laste ja alaealiste vaimse tervise kabinettide võrk loodi meie maal Norra riigi abiga. Seejuures oli abi nii rahaline kui ka organisatsiooniline. Meil oli regioonides vähe arenenud kompleksne lähenemine laste, alaealiste ja nende vanemate abistamisele seoses vaimse tervise küsimustega.  

Meie maakonnas loodi keskus Ida-Virumaa Keskhaigla juures, selle keskuse kabinet aga Narva Haigla juures. Kabinetis töötab kolm spetsialisti: vaimse tervise õde Jelena Kangas, psühholoog Svatlana Karzina ja sotsiaaltöötaja Natalja Lerner. Personal sai vastava eriettevalmistuse. Vajaduse korral konsulteerib lapsi psühhiaater, doktor I. Kalugina.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla spetsialistide meeskond külastab Narvat keskmiselt üks kord kuus. Neil ühistel aruteludel toimub vajaduse korral lastepsühhiaatri vastuvõtt (dr P. Toropov ja dr P. Avik), analüüsitakse patsientide vaimse tervise haiguslugusid, võetakse vastu vajalikke otsuseid, töötatakse välja soovitusi iga konkreetse juhtumi puhul.

Kabineti personal teeb tihedat koostööd niinimetatud partnervõrgus koos sotsiaaltöötajatega, noorsoopolitseiga, koolide ja lasteaedadega, noorsookeskusega ning loomulikult laste ja alaealiste vanemate ja hooldajatega. Võrgutöö oli nimetatud projekti üheks tähtsaks osaks. 

Pidulikul kokkuvõtete tegemisel viibisid mõlema kabineti töötajad, mõlema haigla administratsiooni ja projektigrupi esindajad (Narva Haiglat esindas ravijuht Pille Letjuka), kolleegid Tartu Ülikooli Kliinikumist, Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Sotsiaalministeeriumi esindajad, kabinettide partnerid.

Üritusel osalejad esitasid oma ettekannetes vahepealseid kokkuvõtteid tehtud tööst, tänasid partnereid projektis osalemise eest. Projekti kuraatorid avaldasid oma positiivset arvamust regioonis loodud kabinettide kohta, kiitsid personali hea töö eest.

Tänu loodud kabinettidele tekkis Narvas koht, kuhu vanemad võivad pöörduda abi või konsultatsiooni saamiseks, kui ilmnevad probleemid või kartus seoses lapse vaimse tervisega. Vanematel on vaja teada, et lapse probleemid võivad olla mitte ainult vaimsed, vaid ka psühholoogilised. Spetsialistid püüavad selles selgusele jõuda ning aidata nii lapsi kui ka vanemaid.

Esimese tööperioodi jooksul võeti kabinetis vastu üle 400 lapse. Peaaegu 50 neist hospitaliseeriti Tartu Kliinikumi või Tallinna haiglate psühhiaatrilises statsionaaris.

Veel üheks positiivseks asjaoluks on tallinna ja tartu lastepsühhiaatrite kinnitusel see, et  neil on Narvas ilmunud partner, kes saab kohapeal võtta osa noore patsiendi seisundi monitooringust pärast statsionaarist väljakirjutamist. Nüüd on ilmunud toetus kodukohas nii patsiendile kui ka vanematele. Rajatakse tagasisidet, arstid saavad teada, milline on dünaamika.   

Pärast arvamuste vahetamist veendusid konverentsist osavõtnud veelkord selles, et loodud struktuur on töövõimeline, lastele vajalik, nende vanemate, spetsialistide ja ühiskonna poolt nõutud. Nüüd on üha suurem veendumus, et laps ja tema vanemad ei jää oma probleemiga üksi.

Kabinettide võrgu mehhanism tegutseb edukalt. Alates 1. jaanuarist 2017. aastal peab riik võtma enda peale nende kabinettide rahastamise. Kuidas see edeneb, seda näitab aeg... 

 

            

PERH-i Vaimse Tervise kabineti õde Mare Kant,

lastepsühhiaater dr.Piret Aavik,

IVKH ülemõde Alla Uustalu,

projektijuht Sotsiaalministeeriumist Elis Haan

 

 


Narva Haigla, Tartu Kiirabi ja Narva Punase Risti ühisaktsioon

“Sinu käed päästavad elu“  

                                                                 

Statistika näitab, et igal aastal sureb Eestis ootamatult südamehaigusesse tunnistajate juuresolekul umbes 700 inimest (südametegevuse äkiline seiskumine).

Seejuures tõstab niisuguses olukorras elustamisvõtete kasutamine enne kiirabi saabumist tunduvalt inimese ellujäämise tõenäosust. Seetõttu pööratakse kogu maailmas tähelepanu vajadusele õpetada elanikkonnale põhilisi elustamisvõtteid.

Alates 2012. aastast tähistatakse Euroopas 16. oktoobril elanikkonnale südame äkilise seiskumise  korral rakendatavate elustamisvõtete õpetamise päeva (http://restartaheart.eu/).

Eestis toimusid selle päeva üritused esmakordselt 2013. aastal Tartu Kiirabi initsiatiivil. 4 aasta kestel on ürituste geograafia Eestis oluliselt laienenud.
Tänavu lülitus sellesse programmi esmakordselt ka Narva. Initsiaatoriks sai Narva Haigla kiirabi juht Jevgeni Gu˛ovski. Tulemusena õpetasid 18 vabatahtlikku Narva Haiglast, Tartu Kiirabist, Narva Punasest Ristist linnas kolmes kohas – Fama keskuses, Astri Keskuse ja hoone Haigla 1 (SA Narva Haigla) fuajees mannekeenide peal elanikele lihtsaid, kuid tihti väga efektiivseid elustamisvõtteid.  Koolituse läbisid 400 inimest!

Narva Haigla administratsioon tänab oma töötajaid-vabatahtlikke ning meie partnerite töötajaid Tartu Kiirabist ja Narva Punasest Ristist sellise ürituse korraldamise eest, mis loodetavasti ei jää viimaseks. 

 



 

IDA-VIRU KESKHAIGLA, NARVA HAIGLA JA TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM SÕLMISID KOOSTÖÖLEPINGU

 Esmaspäeval, 27. juunil 2016 kell 11.30, Narva Haigla konverentsisaalis (Haigla 7, Narva) kirjutasid alla SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Narva Haigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi koostööleppele. Lepinguga määratletakse 2030nda aastani erialade kaupa koostöö põhimõtted ambulatoorses arstiabis, päevaravis ja statsionaarses arstiabis. Samuti on lepingus fikseeritud, et Narvas jätkub meditsiiniteenuse osutamine ka III astme erialadel.

  

Lepingule kirjutasid alla:

 

Tarmo Bakler, SA Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees

Urmas Siigur, SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse esimees                                                   

Olev Silland, SA Narva Haigla juhatuse liige

 

  Koostööleping on täies mahus leiate siin

 


 
IEVA ILVES KINKIS NARVA HAIGLAS VIIBIVATELE LASTELE ARMSA PÜHENDUSEGA LÄTI LUULETAJA RAAMATU 
  
  Eesti Vabariigi presidendi abikaasa Ieva Ilves, külastas 03.05.16 Narva haigla lasteosakonda. Esileedi kinkis iga
le osakonnas ravil viibinud lapsele  Läti luuletaja Inese Zandere raamatu "Annaliisa analüüs", mis on kirjutatud lohutuseks haiglasse sattunud lastele.  Guntars Godinši ja Leelo Tungla tõlgitud raamatu andis äsja välja kirjastus Tammerraamat. Nii oli Narva haigla lasteosakonnas toimunu samahea kui raamatu esmaesitlus. 

Presidendi kantselei poolt kingiti lasteosakonnale mini-raamatukogu, mis koosneb kantselei töötajate endi poolt kodust kingituseks toodud lasteraamatutest. Külastuse käigus vestles Ieva Ilves ka osakonna personali, arstide ja haigla juhtkonnaga.
 

  

 
 Lisateavet leiate siin

 Juhatuse liikme O. Silland ettekanne kohtumisel minister J. Ossinovskiga

leiate siin

 SELVER ANDIS HAIGLALE ÜLE NARVALASTE TOETUSE

 
Selveri Narva kaupluste juhataja Irina Martsinkevitš andis 3.veebruaril SA Narva Haigla lasteosakonnaleüle heategevuskampaaniaga „Koos on kergem" narvalaste abiga kogutud annetuse 4575 eurole. 
Juhataja sõnul on tegemist summa rekordkasvuga võrreldes teiste Eesti linnadega, mis näitab, et heategevus, mis on suunatud just kohaliku eesmärgi toetusele, leiab suuremat kõlapinda. „Samuti oleme väga tänulikud headele koostööpartneritele, kes toetussumma kogumisele õla alla on pannud," lisas ta.  
Sümboolse tšeki võttis vastu  Narva Haigla Haigla juhatuse liige dr Olev Silland, avaldades tänu nii Selverile kui selle klientidele, et kampaania on läbi aastate aset leidnud ning haiglas viibivaid lapsi toetatud. Tema sõnul peale rahalist panust kasvatavad sellised kampaaniad  kodanikuühiskonda. “Väga meeldiv, et on Narvas inimesi, kes tunnevad rõõmu head tehes,” lisas ta. 
Lastearst Reet Välja, kelle hoole all on ravil kõige väiksemad patsiendid, ütles, et seekordse toetuse eest plaanitakse soetada perfuusorid, mis tagavad veenisseseselt ravimi täpset doseerimist. Viimaste aastate Selveri kampaaniatega kogutud summade eest on Narva haigla soetanud lasteosakonnale soojendusmadratsid, kaalud, seadme vastsündinu kollatõve ravimiseks ja muud laste ravimiseks vajaliku.

 NARVA HAIGLA LASTE JA NOORTE VAIMSE TERVISE KABINET ON AVATUD!

 
3. septembril avati Narva Haiglas laste ja noorte vaimse tervise kabinet, kus hakkavad tööle vaimse tervise õde Jelena Kangas, psühholoog Svetlana Karzina. Meeskonnale hakkab igakülgset supervisiooni pakkuma SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku personal.
 
Kabinet asub aadressil  Vestervalli 15, Narva 20303SA Narva Haigla polikliiniku 3. korrusel, tel 357 1881
  
Vastuvõtt:
vaimse tervise õde - Jelena Kangas, kab. 301
psühholoog - Svetlana Karzina, kab. 303 
sotsiaaltöötaja - Natalja Lerner, kab. 301
 
 
Esmaspäev         10.00-18.00
Teisipäev            08.00-16.00
Kolmapäev         08.00-16.00
Neljapäev          10.00-18.00
Reede                08.00-16.00
  
Kontakt:
Vaimse tervise õde - Jelena Kangas (jelena.kangas@narvahaigla.ee, kab 301, tel. 357 1881) Psühholoog - Svetlana Karzina (svetlana.karzina@narvahaigla.ee, kab 303, tel. 357 1883)
 
 
   

 

JÄMESOOLEVÄHI SÕELUURING KÄIVITUB 2016. AASTAL    

 

2016. aasta teises pooles alustab haigekassa jämesoolevähi sõeluuringu rahastamist, mis on suunatud 60-69-aastastele ravikindlustatud inimestele. Varakult avastatud vähieelne seisund võimaldab haigust vältida või ravida oluliselt paremate tulemustega.
 
Jämesoolevähk on aeglase ja astmelise tekkeprotsessiga ning selle algfaasis tekkivate healoomuliste kasvajate varane avastamine võimaldab ära hoida jämesoolevähi tekke. Haigestumuse ja suremuse vähendamiseks on mitmes riigis kasutusel rahvastikupõhised, peitvereteste ja koloskoopiat kasutavad sõeluuringud.
Eestis haigestub jämesoolevähki igal aastal 800-900 inimest. Jämesoolevähi sõeluuringu sihtrühmaks Eestis on 60-69aastased inimesed, järgmise aasta teises pooles saavad kutse 1956.a ravikindlustatud mehed ja naised.
 
„Pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumine on ühiskonnas kasvav trend. Seetõttu peab haigekassa väga oluliseks nii inimeste tervise seisukohast kui ka ravikindlustuse ressursside säästmiseks panustada vähktõve varajasele  avastamisele ning inimeste teadlikkuse tõstmisele skriiningprogrammides osalemise olulisusest,“ rääkis haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen. „Tõenduspõhiste skriiningprogrammide käivitamisel ei piisa ainult võimaluste loomisest, oluline on järjepidevalt tegutseda selle nimel, et uuringu sihtrühma osalus oleks piisav ning plaanime inimeste kaasamiseks teha tõsist tööd,“ rõhutas ta.
 
"Me langetame iga päev otsuseid ja teeme valikuid. Samamoodi toimub see ka meie tervisekäitumises, kus saades kutse sõeluuringule otsustab iga inimene ise, kas osaleda selles või mitte", selgitas Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen, "Perearstid kutsuvad üles kindlasti uuringutes osalema ning teeme omalt poolt kõik selleks, et patsiente nõustada. Oma igapäevases arstitöös näen selgelt, kui oluline on ennetus. Sõeluuring on üks viis avastada võimalik haigus varem ning seda edukamalt ravida", selgitas dr Ingerainen.
 
Haigekassa on kahte naistele suunatud tõenduspõhist skriiningprogrammi rahastanud juba enam kui kümmekond aastat ning järgmisest aastast alustame jämesoolevähi sõeluuringuga, mis on Eestis esimene kaheosaline sõeluuring, kus perearstisüsteemil on juhtiv roll. “Meie esmatasandi meditsiin on hästi arenenud ja perearstid ning nende juures töötavad pereõed on tublid, mistõttu on jämesoolevähi sõeluuring planeeritud perearstide keskselt käivitada.” lisas Mathiesen.
 
Jämesoolevähi sõeluuringu kutse saab sihtrühma kuuluv inimene oma rahvastikuregistris olevale postiaadressile. Kutses on ka selgitus sõeluuringus osalemise kohta. Uuringus osalemiseks on vaja külastada oma perearsti. Perearstilt või -õelt saab inimene peitvere analüüsi tegemiseks testi, kasutusjuhendi ning ümbriku analüüsi saatmiseks. Testi teeb inimene ise kodus ja saadab seejärel laborisse. Analüüsi saatmise postikulu on eelmakstud, inimesele sellega kulutusi ei kaasne.
 
Kui testi tulemused on korras, siis saadetakse inimesele selle kohta teade ja ta saab uue kutse jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks kahe aasta pärast. Kui aga laboris leitakse analüüsist peitverd, siis on vajalik edasine uuring. Selle kohta saadetakse inimesele koju teavitus ja kogu info edasise toimimise kohta.  Inimene saab igas etapis küsimuste korral saab pöörduda nõustamiseks oma perearstikeskusse.
 
Hoolige oma tervisest, saades sõeluuringu kutse, osalege uuringul, see on teie tervise huvides. Varakult avastatud vähki ja vähieelseid seisundeid on võimalik ravida.
 
Lisainfo:
Kertu Eensaar
Tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht
Eesti Haigekassa
Telefon 6208 459
 
 

 
ABIVAHENDITE SÜSTEEM ALATES 2016
 
Abivahendite süsteemi korraldus
Alates 01.01.2016 muutub põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, muutes teenuse inimesele kättesaadavamaks ning asjaajamise kiiremaks.
 
Isikliku abivahendi kaart
Alates 1. jaanuarist 2016 võtab uute isikliku abivahendi kaardi taotlusi vastu Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Samuti hakkab Sotsiaalkindlustusamet vajadusel väljastama kaardi duplikaate.
Kaardi või duplikaadi taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus e-posti või posti teel või pöörduda SKA klienditeenindusse. Taotluse vorm on leitav SKA kodulehelt (rubriik: blanketid) alates 01.01.2016. Klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab SKA kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee.
Abivahendi saamiseks, mis ei ole otseselt seotud inimese töötamisega töökohal, peab inimesel olema õigustatus, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan ning kehtiv isikliku abivahendi kaart (edaspidi IAK).
 
Õigustatud isik on:
- kuni 18-a laps;                 
- kuni 18-a puudega laps;
- 18 – 63-a tööealine isik, kellel on tuvastatud töövõime kaotus 40 % või enam;
- 18-a ja vanem puudega isik enesehoolde- ja kaitseabivahendite ostuks;
- alates 18-a tööealine isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine;
- 63-a ja vanem vanaduspensioniealine isik;
- rinnaproteesi ostmiseks; 
- isik, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, kuulmisabivahendite ja heli - ülekandesüsteemide ostmiseks;
- silmaproteesi ostmiseks.
   
 Uue IAK saamiseks peab kaardi taotlejal olema:
  
- kehtiv arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on märgitud abivahendi vajadus ISO-koodi täpsusega (enne 01.01.2016 väljastatud tõendil või rehabilitatsiooniplaanil peab olema abivahendi nimetus või kirjeldus);
 
- välismaal õppiva 18-26-a isiku puhul ka koolitõend;
- klienditeeninduses kaardi taotlemisel isikut tõendav dokument.
 
 
Kehtiva IAK omanik pöördub abivahendi saamiseks otse abivahendeid müüva või üüriva  ettevõtte poole. Alates 2016. aastast ei ole maakondlikke piiranguid abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte valimisel. Abivahendi saamiseks on inimesele õigus pöörduda enda poolt valitud abivahendeid pakkuva ettevõtte poole, kellega SKA on sõlminud lepingud. Info ettevõtetest on kättesaadav SKA kodulehel alates 01.01.2016.
 
 
NB! Kui kehtivale isikliku abivahendi kaardile ei ole märgitud kaardi kehtivuse tähtaega, peab inimene ettevõttesse pöördumisel kaasa võtma töövõime kaotuse ja/või puude tuvastamise otsuse (välja arvatud vanaduspensioniealine isik).
  
Järjekorrad
Kui konkreetse abivahendi eelarve on lõppenud, on võimalik ennast ettevõttes suulise sooviavalduse alusel järjekorda lisada. Järjekorra saabumisel saadab SKA isikule posti teel järjekorra saabumise teate. Isik peab järjekorra teate saamisel 60 päeva jooksul pöörduma endale sobiva abivahendit pakkuva ettevõtte poole ning võtma kaasa:
- saadud järjekorra teate,
- isikut tõendava dokumendi,
- isikliku abivahendi kaardi,
- arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani.
Ettevõte väljastab abivahendi ainult järjekorra teate ettenäitamisel.
 
Erandkorras abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise taotlemine (edaspidi erimenetlus).
 
Erimenetluse juhud, kus isik taotleb:
- omaosaluse vähendamist, kuna isikul on tulenevalt majanduslikust olukorrast raske omaosalust tasuda (vajalik isiku selgitus);
- uut abivahendit enne talle hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu (abivahend on sobimatu tervislikel või temast mitteolenevatel põhjustel) – vajalikud isikupoolsed selgitused/põhjendused;
- abivahendit, mis puudub riigi poolt osaliselt hüvitatavate abivahendite loetelus (lisada kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);
- abivahendit, mille puhul on abivahendite loetelus piirhinna kohta märgitud „eritaotlus“ (lisada kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);
- kasutusaja piirlimiidi suurendamist (põhjendatud vajadus diagnoosist või funktsioonihäirest tulenevalt);
- abivahendi piirhinna ühekordset suurendamist (lisada kaks võrdsetel alustel hinnapakkumist);
- erimenetlust mõnel muul juhul.
 
 
Erimenetlust taotledes on vajalik esitada arstitõend või rehabilitatsiooniplaan. Erimenetluse taotlus on kättesaadav SKA kodulehel alates 01.01.2016.a ning klienditeeninduses. Taotlust saab esitada posti, e-posti teel või klienditeeninduses. Juhul, kui isik vajab abi abivahendi väljavalimisel, hinnapakkumiste küsimisel, erimenetluse vajaduse täpsustamisel, on isikul õigus pöörduda Astangu Keskkonnakohanduste ja Abivahendite Teabekeskuse poole üldnumbril 687 7231 või kirjutada aadressil kat@astangu.ee.
 
SKA teeb erimenetluse taotluse osas kas rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 kalendripäeva jooksul. Vajadusel kaasab SKA erimenetluste käigus eksperte (nt Astangu  Keskkonnakohanduste ja Abivahendite Teabekeskuse), kes aitab ja nõustab abivahendite vajaduse tuvastamisel ja vajaduse hindamisel. 
   
Erimenetluse otsus saadetakse taotlejale posti teel, mis tuleb ettevõttesse pöördumisel kaasa võtta. Ilma erimenetluse otsuseta ei saa ettevõte määruse tingimustega mitte kooskõlas olevat abivahendit väljastada. Samuti peab kaasa võtma arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani ning isikut tõendava dokumendi.
 
Infot abivahendite süsteemi kohta, isikliku abivahendi kaardi ja erimenetluste kohta ning sotsiaalministri poolt allkirjastatud määruse riigi poolt hüvitatavate abivahendite ja piirhindade kohta saab:
E-post:
  
 
www.sotsiaalkindlustusamet.ee
 
Infotelefon 16106
 

 

SA NARVA HAIGLA ootab hinnapakkumisi  lepingu sõlmimiseks SA Narva Haigla objektide  
valveteenuste osutamiseks 2015-2018.aastal (eraldi lepingud mehitatud ja tehnilisele teenusele). AEGUNUD

Hinnapakkumiste ettevalmistamise ja esitamise tingimustega võib tutvuda tööpäeviti kella 8.00-12.30 ja 13.00-16.30  alates 09.09.2015 aadressil Haigla 7, Narva linn, SA Narva Haigla sekretäri kabinetis, tel 3571800.

Hinnapakkumised esitada hiljemalt 22.09.2015 kell 10.00.


 

SA NARVA HAIGLA kuulutab välja kinnisvara võõrandamise AEGUNUD

Karja 6, Narva linn:
Katastritunnus:       51101:003:0053
Maa sihtotstarve:    ühiskondlike ehitiste maa 100 %,
Pindala:                  10 654 m2
Alghind:                 223 200,00 ( kakssada kakskümmend kolm tuhat kakssada ) eurot.
Hoonet Narva, Karja tn 6 kasutati haigla korpusena, milles paiknesid nakkushaiguste osakond, psühhiaatriaosakond.  Hoone ehitati 1961. a, renoveeriti 1993. a, hoonel on kelder, 4 korrust, üldpindala 3 898,7 m2. Kogu kasutusaja jooksul renoveeriti kütte, elektri ja veevarustuse süsteemid. 
Osavõtutasu          500 (viissada) eurot;
Tagatisraha            2 930 (kaks tuhat üheksasada kolmkümmend) eurot.

Karja 6d, Narva linn:
Katastritunnus:       51101:003:0052,
Maa sihtotstarve:    ühiskondlike ehitiste maa 100 %,
Pindala:                  2 570 m2
Alghind:                77 400 (seitsekümmend seitse tuhat nelisada ) eurot
Hoone ehitati 1961. a, renoveeriti 1993. a, hoonel on üks korrus, üldpindala 460,4 m2. Kogu kasutusaja jooksul renoveeriti kütte, elektri ja veevarustuse süsteemid.
Osavõtutasu:         500 (viissada) eurot;
Tagatisraha:           2 930 (kaks tuhat üheksasada kolmkümmend) eurot.

Kinnisasja enampakkumisel saavad osaleda füüsilised ja juriidilised isikud, kellele ei laiene seaduses sätestatud kinnisasja omandamise piirangud.

Osalemiseks avalikus kirjalikus enampakkumises tuleb esitada SA Narva Haigla kantseleile Haigla tn 7, Narva 20104 hiljemalt 29.06.2015.a kell 16:00 ümbrikus pakkumine, märkides ümbrikule „Hinnapakkumus. Kinnisvara aadressil Narva, Karja 6/6d. Mitte avada enne 30.06.2015.a kella 11:00“
Pakkumise võib teha kummalegi kinnisvara objektile nii eraldi kui ka mõlemale kinnisvara objektile koos.

Pakkumises peavad olema alljärgnevad dokumendid:
1.
sõnade ja numbritega kirjutatud konkreetne pakkumissumma eurodes;
2. juriidilisel isikul koopia registrikaardist, koopia põhikirjast ja äriühingu põhikirja kohase pädeva organi otsus pakkumisel osalemiseks, vara ostmiseks kehtestatud tingimustel ning esindajale volituste andmine ning füüsilisel isikul passi koopia;
3. esindamise puhul esindamisõigust tõendavad dokumendid, esindaja passi koopia;
4. arveldusarve number, arve valdaja ja panga nimi, kuhu tagastada pakkumises mittevõitnud pakkujale tagatisraha;
5. panga poolt originaalpitseriga tõestatud maksekorralduste koopiad osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta.

Ostja kannab ostuhinna lepingu sõlmimise päevaks üle notariaalse deposiidi korras. Enampakkumise võitja poolt sisse makstud tagatisraha võetakse arvesse vastastikuse tasaarvestuse teel ostuhinna tasumisel, teistele enampakkumise osavõtjatele tagatisraha tagastatakse. Notariaalse müügilepingu sõlmimisel kannab kõik lepingu sõlmimise, notariaalse deposiidi kulud ostja.
Enampakkumise osavõtutasu ei tagastata.

Enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha peavad laekuma SA Narva Haigla arvelduskontole ЕЕ722200221018479486 Swedbank vähemalt kolm tööpäeva enne pakkumuste esitamist.

Lisainfo telefonil: 35 71 803, e-post: haigla@narvahaigla.ee

 


SA Narva Haigla
SA Narva Haigla