Narva Haigla Est Rus
Narva Haigla
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Patsiendile
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Kliinikud/osakonnad
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Kontakt
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Uudised
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
video
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Buklett
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Praktikandile
SA Narva Haigla
SA Narva Haigla
Tööpakkumised
 
Narva Haigla
  SA Narva Haigla
Narva Haigla

Narva Haigla
  Narva Haigla  Ajalugu
Narva Haigla
  Narva Haigla  Põhikiri
Narva Haigla
  Narva Haigla  Struktuur
Narva Haigla
  Narva Haigla  SA Narva Haigla strateegia
Narva Haigla
  Narva Haigla  Haigla juhtimine
Narva Haigla
  Narva Haigla  Leping EHK-ga
 
  Ajalugu Prindi
Narva Haigla
1857a.- tekkis aktsiaselts “Kreenholmi Manufaktuur” ning loodi uus ravistruktuur – vabriku-tehase meditsiin.
 
1860a.- avati Kreenholmi Manufaktuuri Haigemaja. Haigla oli kahekorruselises puitehitises. Esimesel korrusel vabrikuhaigla ja apteek, teisel – kool, luteri ja õigeusu kogudused. Haigemajas oli ainult 1 arst.
 
 
1875a.- haiglale anti ka ehitise teine korrus. Haiglas on 100 voodit, ülakorrusel – naiste- ja lasteosakond, alumisel – meesteosakond. Alates 1883a. töötab haiglas 2 arsti ja assistendid.
 
1893a.- avatakse nakkus- ja epidemioloogiahaiglad.
 
Nakkushaigla (puidust infektsioonibarakk) 24 voodikohale 6 valgusküllase palatiga, saaliga, vannitubade ja muuga. Põrandad on asfalteeritud, seinad krohvitud ja värvitud õlivärviga. 
 
 
 
Epidemioloogiahaigla
asub ühekorruselises puidust barakkehitises, on mõeldud 100 voodikohale, 4 suure palatiga, 2 vannitoaga ja 12 erineva eesmärgiga toaga. Laudpõrandad on värvimata, seinad ja laed krohvitud ning värvitud õlivärviga.
   
 
1906a.- lõpetati 30 voodikohaga telliskivist sünnitusosakonna ehitus Kreenholmi Manufaktuuri töötajate jaoks. Sünnitusosakond – ühekorruseline telliskivihoone keldrikorrusega. Ehitatud kaasaaegse hügieeni kõikide reeglite järgi, keskküttega, sundventilatsiooniga, vannitubade, klosettide ja muude abiruumidega. Koridori põrandad on tsementplaatidest, palatites ja operatsioonitubades on tammeparkettpõrandad. Sünnitusosakond nagu ka kõik manufaktuuri haiglad olid varustatud elektrivalgusega.    
 
1911a.- toimus Kreenholmi Manufaktuuri uue hoone nurgakivi paigaldamine.
 
1913a.- lõpetati uue haigla ehitus ja varustamine. Haigla pühitsemine toimus 13.juunil (26.juunil uue kalendri järgi) 1913 a. Haigla ehitati arhitekt Aleksandr Ignati pg Vladovski projekti põhjal ja jälgimisel Romanovite maja võimuloleku 300. aastapäeva auks.
Taas ehitatud haigla on ette nähtud 140 sisehaigustega ja kirurgilist abi vajavate haigustega haige majutamiseks. Hoone jaguneb meeste ja naiste pooleks. Meeste ja naiste osakonnad asuvad kahel korrusel, igal osakonnal on omaette aed jalutamiseks, avatud verandad ja rõdud. Palatid on  1, 2-3, 3-4 ja 10 voodiga. Peaoperatsiooniruum on 3-seinaline, neljas – põhjapoolne sein kujutab terves ulatuses peegelklaasidega akent. Peegelklaasidega on kaetud ka osa laest operatsioonilaudade peal. Põrand, seinad ja lagi on kaetud vaid marmorplaatidega. Haiglal on keskküte. Kõike ruume valgustab elekter. Töötab elektritõstuk (lift).   
 
1915a.- Narva linn on rinde hospitalibaas. Kiiresti ehitatakse ja avatakse ühekorruseline puithaigla 125 voodikohale. Koos S.A. Lavretsovi haiglaga luuakse Narva linnahaigla. 1940a. muutuv infektsiooniosakonnaks. 2. Maailmasõja aastatel – laatsaret Punaarmee sõjavangidele. Hävis tules täielikult 1944a.
 
1922a.- peale kõikide haigete üleviimist vastuvõtuosakonna hoonesse oli haigla täielikult suletud kuni 1940 a. maikuuni. Voodikohtade arv sunnitusosakonnas kasvas 30-lt 50-le ja oli paljude aastate jooksul Kreenholmi Manufaktuuri jaoks piisav.
 
1929a.- lõpetasid funktsioneerimise Kreenholmi Manufaktuuri Haigemaja 100 voodikohale ja epidemioloogiahaigla 100 voodikohale.
 
1940a.- Narva linnahaigla kolis vanadest ruumidest Kreenholmi uue haigla hoonesse. Haiglas on 144 voodikohta.
 
1942a.- linnahaiglas on hospital Wehrmachti võimudele.
 
1944a.- Kulgu asulas väikeses puitmajas avatakse Narva linnahaigla 25 voodikohaga, ilma elektrita ja telefonita, ilma meditsiinitranspordita. 1913 a. ehitatud haigla hoone on säilinud 65%, kuid kasutatakse elamiseks, administratiiv- ja sõjalisasutuste jaoks ja esimese pealesõjajärgse Narva kooli jaoks.
 
1945a.- haigla viidi Kulgu asulast üle remonditud sünnitusmajja. Voodikohtade arv  50.
 
1952a.- lõpetati Narva linnahaigla hoone (Kreenholmi) remont. Linn sai 200 voodikohaga statsionaari.
 
1976a.- ehituse lõpetamine ja uue naistenõuandlaga ämmaemanda-günekoloogiakorpuse avamine 210 voodikohale. NSVL Tervishoiuministri käskkirjaga kinnitati Narva linnahaigla Leningradi Riikliku Arstide Täiendusinstituudi tervishoiu ja sotsiaalhügieeni organiseerimise teaduskonna õppebaasiks ning Lenigradi linna meditsiiniinstituutide tudengite tootmispraktika baasiks.
 
1983a.- Narva linna tervishoiu reorganiseerimine lõppes Narva Linna Keskhaigla (NLKH) moodustamisega.
 
1990a.- NLKH on mitme profiiliga meditsiiniasutus üle 30 ravi-diagnostika ja abiosakondadega, spetsialiseeritud kiirabi brigaadidega, kardioloogiliste, pulmonoloogiliste ja gastroenteroloogiliste voodikohtade ja osakondadega. Narva linna elanikkonna kindlustamine statsionaarsete voodikohtadega (1000 inimese kohta) oli 12,8, Eesti NSV-s - 11,5.
Andmed J.D.Danilenko raamatust “Narva meditsiin. Ajalooline ülevaade 1223-1990”
 

SA Narva Haigla
SA Narva Haigla